Otsingu tulemused

Rahvaloenduse peaproovis osales üle 1600 inimese

Kuupäev 19.02.2021

Artikkel

Eelmise aasta lõpus ning selle aasta alguses korraldas statistikaamet rahva ja eluruumide loenduse peaproovi. Testküsitluse käigus koguti veebi teel vastuseid 422 aadressil elava 843 inimese kohta ja küsitlejate abil 410 aadressil elava 785 inimese kohta. Küsitluse vastamismäär oli 87,5% ning inimestelt saadud tagasiside üldiselt positiivne.

Kasvava metsa väärtuse arvutamine

Kuupäev 16.04.2019

Artikkel

Euroopa Liidu eelarve sõltub liikmesriikide omavahenditest, mis põhinevad riigi kogurahvatulul (KRT). Eurostati ülesanne on jälgida, et liikmesriikide osamaksed Euroopa Liidu eelarvesse oleksid arvutatud KRT põhjal õigesti. Kui Eurostat leiab, et liikmesriik võiks metoodikat muuta, siis esitatakse ettekirjutus. Selle põhjal peab riik tagama, et metoodika oleks nõuetega kooskõlas. Eesti peab 2019. aasta sügiseks oma makrostatistika aegridasid muutma nii, et kasvavat metsa kajastatakse kogu kasvuaja jooksul kui lõpetamata toodangu varu. Kui varem arvutati toodangu hulka ainult see osa puidust, mis metsas maha raiuti, siis alates 2019. aasta sügisest on toodangu hulgas ka metsa juurdekasv.

Esimeses kvartalis langes SKP 0,7%

Kuupäev 29.05.2020

Artikkel

Statistikaameti andmetel langes 2020. aasta esimeses kvartalis sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta kolme esimese kuuga 0,7%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,5 miljardit eurot.

Üksikvanematest Eestis

Kuupäev 30.01.2014

Artikkel

2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%. Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega. Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%). Kolmandik kõigist

Eesti statistika ajalugu

Sisuleht

Eesti statistika ajaloo tähtsündmused 2024 Pühendume ettevõtjate aja säästmisele ja halduskoormuse vähendamisele. Selle tulemusel ei pea Eesti ettevõtjad esimestena Euroopa Liidus enam esitama andmeid kauba saabumise kohta, vähendades sellega paljude ettevõtjate halduskoormust keskmiselt kolmandiku võrra. Korraldame Euroopa statistikasüsteemi konverentsi DGINS . Antud konverentsi korraldamise eest pälvitakse Tallinna linna tunnustuse, kui 2024. aasta üks silmapaistvamaid konverentse. 2023 Keskendume kliendikeskse tulevikuvaate kujundamisele ja ettevõtjate halduskoormuse vähendamise

Lobitegevus

Sisuleht

Valitsus kiitis 11.03.2021 istungil heaks justiitsministeeriumi ette valmistatud lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele. Sellega saab tutvuda siin.

Siit leiad statistikaameti kohtumised lobistidega.

Kui keskkonnasäästlikud me tegelikult oleme?

Kuupäev 22.04.2021

Artikkel

Maa päeva tähistatakse 22. aprillil ülemaailmselt juba 51. korda. Selle aasta Maa päeva teema on „Taastada meie Maa“, kus fookuses on looduslikud protsessid, tärkavad rohetehnoloogiad, uuenduslik mõtlemine ning palju muud sellist, mis mängib olulist rolli maailma ökosüsteemide taastamisel.

Kes tahab elada minevikus, ostab maja

Kuupäev 24.07.2020

Artikkel

Kinnisvara soetades ei osteta enamasti üksnes elamis- või äripinda ega asukohta, vaid lisaks emotsioone, staatust, kuuluvust ühiskonda, ajaloolist pärandit, traditsioone ja veel palju muud. Sellest lähtuvalt on Eesti elamispindade turul praegu tekkinud valik ajaloolise ja ratsionaalsotsialistliku elustiili vahel.

Eelmisel aastal suurenes enim jõevähi ja kalamarja müük

Kuupäev 25.05.2021

Artikkel

Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2020. aastal 1039 tonni kaubakala ja -vähki, kokku rohkem kui 4 miljoni euro väärtuses. Kõige enam kasvas kalamarja turustamine, mida müüdi rekordilises koguses.