Otsingu tulemused

Näitajad, mida statistikaamet välja annab, mõjutavad moel või teisel iga Eesti inimest. Mis näitajad need täpsemalt on ja miks need on Eesti arengu jaoks olulised, räägib statistikaameti asepeadirektor Kaie Koskaru-Nelk.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 1,2% ning võrreldes eelmise aasta sama kuuga 3,8%. Mulluse juuniga võrreldes olid kaubad 3,1% ja teenused 5,0% kallimad.

Lõppevat andmeaastat jäävad iseloomustama üha süngemaks kiskuvad majandusnäitajad ning tehisintellekti jõuline pealetung. Statistikaameti peadirektor Urmet Lee selgitab, mis on andmete tuumväärtus ning kuhu statistika tegemine liigub.

Statistikaameti andemetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 0,9 protsendipunkti.

Keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1685 eurot ehk 8,9% kõrgem kui 2021. aastal. Keskmine reaalpalk mullu aga langes 8,8%, jäädes 1358 euro peale.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,6% ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 17,6%. Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 17,2% ja teenused 18,5% kallimad.

Esimeses kvartalis eksporditi kaupu 3,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi 4,3 miljardi euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes kaupade eksport 13% ja import 14%.

Statistikaameti andmetel müüsid ettevõtted kolmandas kvartalis kaupu ja osutasid teenuseid 16,4 miljardi euro eest, see oli 5% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.