Kaupade väliskaubandus 2017

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Evelin Puura

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

evelin.puura [at] stat.ee

625 9259

05/05/2023

05/05/2023

Eksport ja import kombineeritud nomenklatuuri (KN) 2-, 4- ja 8-kohalise kaubakoodi järgi

Eksport ja import standardse väliskaubanduse klassifikaatori (SITC) kaubajaotise ja majanduslike põhikategooriate klassifikaatori (MPK) järgi

Eksport ja import riigi järgi

Eksport ja import maakonna järgi

Eksport ja import majandusüksuse registreerimise koha, tegevusala (EMTAK 2008) ja KN kaubajaotise järgi

Kombineeritud nomenklatuur (Intrastat) (KN), leitav klassifikaatorite portaalist https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/c36c617b-a076-42d9-9c25-2d8c896473c7

Standardne väliskaubanduse klassifikaator (SITC Rev. 4), leitav statistikaameti klassifikaatorite portaalist https://klassifikaatorid.stat.ee/Item/stat.ee/3576dfce-df4f-4945-b941-58d68528564a

Ühenduse väliskaubandusstatistika ja liikmesriikidevahelise kaubanduse statistika riikide ja territooriumide nomenklatuur 2013 (GEONOM 2013), leitav klassifikaatorite portaalist https://klassifikaatorid.stat.ee/Item/stat.ee/09e5fe9f-5b2c-4439-95d4-5247be7557e2

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008), leitav Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehelt https://www.rik.ee/et/e-ariregister/emtak-tegevusalad

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK), leitav klassifikaatorite portaalist https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/c4c47742-12d7-4fea-bc8c-5aeca9112e2a

Kauba koguse täiendava mõõtühikute klassifikaator, leitav statistikaameti veebilehelt aadressil https://www.stat.ee/et/mootuhikute-klassifikaator

Majanduslike põhikategooriate klassifikaator (MPK), leitav klassifikaatorite portaalist https://klassifikaatorid.stat.ee/Item/stat.ee/6842a42f-4891-4ba1-bf74-e289e78ccfb0

MPK töötas välja ÜRO 1971. aastal väliskaubandusandmete konverteerimiseks lõppkasutamise põhiklassidesse, millel on tähtsus rahvamajanduse arvepidamise süsteemis (RAS). Põhikategooriad jaotatakse RASi järgi kaupade kolme põhiklassi: kapitalikaubad, tarbekaubad ja vahetarbekaubad. RASi klassidesse kuulub MPK 19-st kategooriast vaid 16. MPK kaubakategooriad „Mootoribensiin“, „Sõiduautod“ ja „Mujal spetsifitseerimata kaubad“ on andmebaasi tabelis eraldi ridadena, sest need ei klassifitseeru RASi põhiklassidesse. Mootoribensiini ja sõiduautosid kasutatakse nii eratarbimises kui ka tööstuses, mistõttu ei ole neid võimalik liigitada ühegi kindla RASi põhiklassi alla. Kategoorias „Mujal spetsifitseerimata kaubad“ on muud klassifikaatorist välja jäänud kaubad. MPK kategooriate moodustamiseks kasutatakse klassifikaatorina kombineeritud nomenklatuuri (KN), mille alusel kogutakse Eestis väliskaubanduse andmeid. KNi kaubakoodide teisendamisel majanduse põhikategooriateks on kasutatud vastavat seosetabelit.

Euroopa Liidu liikmesriikidega ja Euroopa Liidu väliste riikidega väliskaubandustehinguid tegevad ettevõtted

Bilanss – kaupade ekspordi ja impordi väärtuse vahe.

Eesti päritolu kaupade eksport – Eestis toodetud või töödeldud kaupade väljavedu teistesse riikidesse.

Eksport – Eestis toodetud kaupade väljavedu, välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu (re-eksport), kaupade ajutine väljavedu nende töötlemiseks välisriigis, kaupade taasväljavedu pärast töötlemist Eestis ning välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarned. Ei hõlma transiiti ega teenuseid.

Ekspordi mahuindeks – ekspordi väärtuse suhtelise muutuse suhe Fisheri ühiku väärtusindeksisse.

Ekspordiühiku väärtusindeks – eksporditud kaupade hindu iseloomustav indeks.

Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast.

Extrastat (Extra-EC Trade Statistics) – süsteem andmete kogumiseks Euroopa Liidu väliste riikidega peetava kaubavahetuse kohta. Andmeid kogub maksu- ja tolliamet tollideklaratsioonidega ning kogutud andmed edastatakse statistikaametile riikliku väliskaubandusstatistika koostamiseks.

Hõivatud – kõik ettevõttes töötavad isikud olenemata nende töönädala pikkusest. Hõivatute hulka ei arvestata pikka aega töölt puudujad (lapsehoolduspuhkusel ja ajateenistuses viibijad jt).

Hõivatute arv on määramata nendel välisfirmadel, kes teevad Eestis väliskaubandustehinguid, kuid kellel puudub Eesti äriregistri kood.

Import – kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks ja välismaale edasimüügiks, taasväljaveo kohustusega ajutine sissevedu töötlemise eesmärgil ning taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit. Ei hõlma transiiti ega teenuseid.

Impordi mahuindeks – impordi väärtuse suhtelise muutuse suhe Fisheri ühiku väärtusindeksisse.

Impordiühiku väärtusindeks – imporditud kaupade hindu iseloomustav indeks.

Intrastat (Intra-EC Trade Statistics) – Euroopa Liidu riikide omavahelise kaubavahetuse kohta käivate andmete kogumise süsteem. Andmeid kogub statistikaamet otse ettevõtetelt statistilise aruandega Intrastat. Intrastati aruandeid kauba lähetamise ja saabumise kohta peavad esitama need Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtted, kelle käive ületab aruandeaastaks kehtestatud statistilise läve.

Kapitalikaubad – masinad ja seadmed, mida kasutatakse teiste kaupade tootmiseks, ning tööstuslikud transpordivahendid.

Kauba netokaal – kauba kaal ilma pakendita ja see esitatakse kilogrammides.

Kaubavoo väärtus – kauba statistiline väärtus, mis impordi puhul on ostuhind (CIF-väärtus) ja ekspordi puhul müügihind (FOB-väärtus). Väärtus on jooksevhindades. CIF-väärtus on kauba maksumus, mis sisaldab kauba hinda ja neid kulusid, mis on seotud kauba veo ja kindlustusega importiva maa riigipiirini. FOB-väärtus on kauba maksumus, mis sisaldab kauba hinda ja neid kulusid, mis on seotud kauba veo ja kindlustusega eksportiva maa riigipiirini.

Kauba väärtuse muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga – kauba väärtuse muutus protsentides võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga.

Kauba väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga – kauba väärtuse muutus protsentides võrreldes eelnenud kuu või aastaga.

Majandusüksus – väliskaubandustehinguid tegevad üksused: ettevõtted (sh äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad) ja kasumitaotluseta üksused (mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud üksused). Hõlmab ka välismaise registrikoodiga üksuseid.

Majandusüksuste arvu saamiseks kasutatakse Intrastati aruandega kogutud ning tolli- ja käibedeklaratsioonide andmeid. Alla statistilise läve jäänud või aruande esitamata jätnud ettevõtted lisatakse maksu- ja tolliametile esitatud käibedeklaratsiooni alusel. Ei arvestata eraisikuid, kes on esitanud tollideklaratsiooni kauba ekspordi või impordi kohta.

Partnerriik – ekspordi puhul on partnerriik sihtriik. Impordi puhul on kaks partnerriiki: saatjariik ehk riik, kust kaup on vahetult saabunud, ja päritoluriik ehk riik, kus kaup on toodetud. Euroopa Liidu (EL) metoodika kohaselt võib Intrastatis (kaubavahetus ELi riikidega) päritoluriigiks märkida koodi „EU“, kui kaup on toodetud ELis, aga pole teada, millises liikmesriigis, või „XX“ (riik teadmata), kui päritoluriik ei ole üldse teada.

Päritoluriik – riik, kus kaup on toodetud. Kaubaartikkel, mille tootmisega on seotud kaks või enam riiki, pärineb sellest riigist, kus seda selleks seadmestatud ettevõttes viimati oluliselt ja majanduslikult põhjendatult töödeldi, nii et valmis uus toode või läbiti tähtis valmistamisetapp.

Põhikaubandussüsteem (special trade system) – väliskaubanduse arvestuse süsteem, mille puhul võetakse arvesse vabaringluse piiri ületavad kaubad.

Riigi osatähtsus – valitud riigi osatähtsus (protsentides) kogu kaupade ekspordis või impordis.

Tarbekaubad – valmistooted ja lõpptarbimiseks mõeldud kaubad.

Vahetooted – pooltooted, vahesaadused ja tööstuslik tooraine.

Välismaa ettevõte – mitte Eesti majandusüksus.

Majandusüksus

Ekspordi-imporditehinguid tegevad ettevõtted

FREIM

Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsioonide andmete alusel koostatud loetelu Euroopa Liidu riikidega ekspordi ja impordi tehinguid tegevatest käibemaksukohustuslikest ettevõtetest, v.a need, mille käive jääb alla statistilise läve

Tähisega EX (eksport) ja IM (import) märgitud tollideklaratsioonide andmed kaubavahetuse kohta kolmandate riikidega

Ettevõtted, mis tegelevad meresaaduste püügiga avamerel ja nende müügiga välissadamates

Kogu Eesti

1993–…

Väliskaubanduse ühiku väärtusindeks ja mahuindeks on arvutatud alates 2012. aastast jaanuarist.

Kaupade ekspordi ja impordi väärtus jooksevhindades – euro

Eksporditud ja imporditud kaupade netokaal – kg

Eksportivad ja importivad majandusüksused (ettevõtted) – arv

Kauba kogus täiendavas mõõtühikus on olemas, kui vastaval kaubakoodil on kombineeritud nomenklatuuris (KN) kilogrammist erinev lisamõõtühik (nt liiter, tükk vms).

Kuu

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst).

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1197, 30. juuli 2020, milles sätestatakse tehnilised spetsifikatsioonid ja kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks 10 ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1225, 27. juuli 2021, millega määratakse kindlaks andmevahetuse kord Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2152 kohaselt ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2020/1197 seoses liiduvälise ekspordi liikmesriigiga ja andmeid esitavate üksuste kohustustega (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1704, 14. juuli 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2152, täpsustades maksu- ja tolliasutuste esitatava statistilise teabe üksikasju ning muutes selle V ja VI lisa (EMPs kohaldatav tekst)

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87, 23. juuli 1987, tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1832, 12. oktoober 2021, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1470, 12. oktoober 2020, mis käsitleb riikide ja territooriumide nomenklatuuri Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistika jaoks ja geograafilist jaotust muu ettevõtlusstatistika jaoks (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, 9. oktoober 2013 , millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (uuesti sõnastatud)

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, 28. juuli 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2447, 24. november 2015, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad

MUUD ÕIGUSAKTID

Riikliku statistika seadus

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Rahvusvaheline Kakaoorganisatsioon (ICCO)

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO)

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Kuu

Pressiteade „Väliskaubandus“ kord kuus. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Ei avaldata

Andmebaas: https://andmed.stat.ee/et/statsql/majandus__valiskaubandus__kaupade_vk

VKK10: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT KAUBA (KN) JA RIIGI JÄRGI (KUUD)

VKK12: KAUPADE EKSPORT, IMPORT JA NENDE MUUTUS RIIGI JÄRGI (KUUD)

VKK14: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT KAUBA (SITC) JA RIIGI JÄRGI (KUUD)

VKK16: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT KAUBA (BEC) JA RIIGI JÄRGI (KUUD)

VKK24: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT HALDUSÜKSUSE JÄRGI (KUUD)

VKK26: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT HÕIVATUTE ARVU JÄRGI MAJANDUSÜKSUSES

VKK28: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT MAJANDUSÜKSUSE REGISTREERIMISE KOHA, TEGEVUSALA JA KAUBAJAOTISE (KN) JÄRGI

VKK30: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT KAUBA (KN) JA RIIGI JÄRGI

VKK32: KAUPADE EKSPORT, IMPORT JA NENDE MUUTUS RIIGI JÄRGI

VKK34: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT KAUBA (SITC) JA RIIGI JÄRGI

VKK36: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT KAUBA (BEC) JA RIIGI JÄRGI

VKK44: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT HALDUSÜKSUSE JÄRGI

https://andmed.stat.ee/et/statsql/majandus__valiskaubandus__kaupade_tec

VKA01: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT MAJANDUSÜKSUSE TEGEVUSALA, KAUPLEJA TÜÜBI JA PARTNERRIIGI JÄRGI

VKA02: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT MAJANDUSÜKSUSE TEGEVUSALA, HÕIVATUTE ARVU JA PARTNERRIIGI JÄRGI

VKA03: KAUPADE EKSPORDI JA IMPORDI KONTSENTRATSIOON MAJANDUSÜKSUSE TEGEVUSALA JA PARTNERRIIGI JÄRGI

VKA04: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT MAJANDUSÜKSUSE TEGEVUSALA JA PARTNERRIIGI JÄRGI

VKA05: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT MAJANDUSÜKSUSE TEGEVUSALA, PARTNERRIIKIDE ARVU JA PARTNERRIIGI JÄRGI

VKA06: KAUPADE EKSPORT JA IMPORT MAJANDUSÜKSUSE TEGEVUSALA, KAUBA (CPA) JA PARTNERRIIGI JÄRGI

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 20205 „Energia tarbimine ja tootmine (kuu)“, 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 20403 „Ekspordihinnaindeks“, 20404 „Impordihinnaindeks“, 20407 „Tarbijahinnaindeks“, 20408 „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, 20701 „Kalapüük“, 20901 „Majandusüksuste statistiline register“, 21203 „Loomakasvatus ja lihatootmine“, 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“, 21213 „Põllumajandussaaduste arvepidamine“, 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 22201 „Tööstustoodangu indeks“ ja 50101 „Piirkondlik areng“.

European business statistics compilers' manual for international trade in goods statistics — detailed data — 2022 edition

Quality report on European statistics on international trade in goods — 2017-2020 data — 2021 edition

International Merchandise Trade Statistics, Compilers Manual, Rev.1

Intrastat Käsiraamatud

Igal aastal saadetakse Eurostatile kvaliteediaruanne „National Quality Report“.

Kvaliteediaruanne liikmesriikide väliskaubandusstatistika kohta

http://ec.europa.eu/eurostat/web/international-trade-in-goods/quality-monitoring

Ametisiseseks kasutamiseks on välja töötatud dokument „Kvaliteediraport“, mis koostatakse iga kuu ja mis sisaldab infot valimis olevate ettevõtete arvu, vigade arvu jms kohta.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Keskkonnaministeerium

Maaeluministeerium

Eesti Pank

Eesti Konjunktuuriinstituut

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Väliskaubandusstatistika andmete koostamine on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja ÜRO soovitustega.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Ei mõõdeta

Mittevastamisest või alla läve jäänud ettevõtetest tingitud andmekadusid hinnatakse Intrastati puhul statistiliste meetoditega. Hinnangute tegemiseks kasutatakse Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni (vorm KMD) andmeid. Hinnangud tehakse 2-kohaliste kaubakoodide ja riikide tasemel.

Andmed avaldatakse 40 päeva pärast aruandeperioodi lõppu (T + 40).

Andmeid avaldatakse iga kuu. Käimasoleva aasta andmeid täpsustatakse iga kuu ja kahe viimase aasta andmeid kaks korda aastas (märtsis ja oktoobris).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete võrdlemisel teiste riikidega, nn peegelstatistika tegemisel (Eesti eksport Soome vs Soome import Eestist), esineb asümmeetriaid metoodiliste erinevuste (igas riigis on oma statistiline lävi), kaupade ja riikide kodeerimisel tehtud vigade jms tõttu.

Aastate 1993–2003 andmed on üheselt võrreldavad, kuid 2004. aasta mais, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga (EL), muutus andmete kogumise süsteem ning andmete võrdlemisel ELiga liitumise eelsel ja järgsel perioodil tuleb arvestada järgmiste metoodika muudatustega.

1. Liitumiseelne väliskaubandusstatistika põhines tollideklaratsioonidel ja hõlmas peaaegu kogu kaubavahetust. Liitumisjärgse ELi liikmesriikide vahelise kaubavahetusstatistika koostamiseks kogutakse andmeid iga kuu Intrastati küsimustikuga, mida peavad täitma ainult need ettevõtted, kelle ekspordi- või impordikäive ELi riikidega ületas aruandeperioodile eelnenud aastal või aruandeaasta jooksul Statistikaameti kehtestatud statistilise läve. Vaatlusest välja jääv osa lisatakse hinnangute põhjal. Ettevõtete aruannete esitamata jätmisest, puudulikust täitmisest või hilinemisega saatmisest tekkinud andmekadu asendatakse samuti hinnangutega.

2. Intrastati puhul ei ole põhikaubandussüsteemi järgi koostatav statistika samaväärne tollideklaratsioonide alusel kogutavate põhikaubandussüsteemi andmetega. Suur osa kaubast, mis varem liikus tolli järelevalve all tolliladudes ja mida põhikaubandussüsteemi reeglite järgi statistikas ei arvestatud, on nüüd vabas ringluses ja võetud statistikasse, sest ELi sisese kaubanduse puhul asendusid tollilaod vaheladudega.

3. Alates 2018. aastast on moodustatud statistilisi üksuseid, mis mõjutavad tegevusala lõikes avaldatavat statistikat. Näiteks, kui varem oli ettevõte tegevusala tööstus, siis pärast statistilise ettevõtte moodustamist 2018. aastal sattus ettevõte hoopis ehitustegevusala koosseisu.

Väliskaubandusstatistika andmete kogumine ei ole seotud sama valdkonna muu statistikaga.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tundi: 68656

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta:

Intrastat. Kauba lähetamine 0,9;

Intrastat. Kauba saabumine 1,3;

Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates) 0,3

(2022. aasta andmed)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Käimasoleva aasta väliskaubandusstatistika andmeid täpsustatakse iga kuu, kahe viimase aasta andmeid kaks korda aastas (avaldatakse märtsis ja oktoobris).

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 33 000. Objektide arv valimis on 6000.

Uuringu üldkogumisse kuuluvad äriühingud, mis tegelevad kaubavahetusega ELi riikidega (esitavad andmeid riikliku statistika kuuküsimustikuga „Intrastat“) ja ELi mittekuuluvate riikidega (esitavad Maksu- ja Tolliametile kauba tollideklaratsioonid, mis edastatakse Statistikaametile väliskaubandusstatistika koostamiseks). Intrastati küsimustikku ei pea täitma ettevõtted, mille käive jääb alla statistilise läve, nende osa asendatakse hinnangutega Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal.

Andmeid kogutakse ka riikliku statistika küsimustikuga „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Maksu- ja Tolliametilt saadakse kord kuus tollistatistika andmed – ekspordi ja impordi andmed kaubavahetuse kohta kolmandate riikidega; aktsiisiladude kaubaliikumise aruanded (kütus, alkohol, tubakas); käibedeklaratsiooni andmed (vorm KMD); ühendusesisese käibe andmed (vorm VD).

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 20901 „Majandusüksuste statistiline register“ andmeid äriühingute kohta.

Kuu

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika kuuküsimustikega „Intrastat. Kauba lähetamine“, „Intrastat. Kauba saabumine“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“.

Maksu- ja Tolliameti andmed saadakse X-tee ja FTP-serveri kaudu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Väliskaubandusstatistika andmete koostamisel ühendatakse Extrastati andmed (Maksu- ja Tolliameti edastatud tollideklaratsioonid kolmandate riikidega peetud kaubavahetuse kohta) ja Intrastati andmed (ettevõtetelt iga kuu kogutud ühendusesisese kaubavahetuse andmed). Extrastati puhul andmekadusid ei ole, aga Intrastati puhul lisatakse alla läve jäänud ja vastamata jätnud ettevõtete hinnang, mida korrigeeritakse lisainfo laekumisel. Nelja-, kuue- ja kaheksakohalise kaubakoodi tasemel on tabelites esitatud vaid kogutud andmed. Vastamata jätmisest või hilinenud vastamisest tingitud andmekadude ning alla statistilise läve jäänud ettevõtete kohta ei tehta ELi riikidega peetavas kaubavahetuses hinnanguid nelja-, kuue- ja kaheksakohalise kaubakoodi tasemel. Hinnangud on lisatud andmebaasis olevatele andmetele jaotise, kahekohalise kaubakoodi ja riigi tasemel. Vastamata jätmisest või hilinenud vastamisest tingitud andmekadude ning alla statistilise läve jäänud ettevõtete kohta ELi riikidega peetavas kaubavahetuses on hinnangud koostatud kombineeritud nomenklatuuri (KN) kahekohaliste kaubakoodide ja riikide tasemel. Hinnangud standardsele väliskaubanduse klassifikaatorile (SITC) on üle kantud vastavustabeli alusel ja hinnangud on iga jaotise viimase 5-kohalise koodi kohta, v.a üheksas jaotis, kus hinnanguid ei ole.

Laspeyres’i ühiku väärtusindeksi arvutamisel võetakse kaaludeks baasperioodi ekspordi/impordi kogused. Paasche ühiku väärtusindeksi arvutamisel võetakse kaaludeks vaatlusperioodi ekspordi/impordi kogused. Väliskaubanduse ühiku väärtusindeks põhineb Fisheri indeksil, mis on Laspeyres’i ja Paasche tüüpi indeksite geomeetriline keskmine.

Väliskaubandusandmed liigitatakse majandustegevusalade järgi vastavalt eksportivate ja importivate ettevõtete põhitegevusalale. Väliskaubandusandmetes võivad olla nii Eestis kui ka väljaspool Eestit registreeritud majandusüksuste andmed. Välismaa majandusüksus – väljaspool Eestit registreeritud ettevõte, kasumitaotluseta üksus. Nendele välisettevõtetele, kes teevad Eestis väliskaubandustehinguid, kuid kellel puudub Eesti majanduse tegevusala kood, määratakse võimaluse korral tegevusala vastavalt tütarettevõtte põhitegevusalale või välisettevõtte tegevusele Eestis. Kui tegevusala ei saa selliselt määrata või puudub informatsioon ettevõtte põhitegevusala kohta, siis liigitatakse andmed rubriiki „Tegevusala määramata“.

Ei korrigeerita

Puuduvad