Otsingu tulemused

2022. aastal kasvas reisijate vedu statistikaameti andmetel nii rahvusvahelistel kui ka riigisisestel merevedudel. Kui kahel eelneval aastal vähenes liikumispiirangute tõttu sõitjate arv nii rahvusvahelistel merevedudel kui ka riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel, siis mullu reisiliiklus merel elavnes. Sadamate kaubamaht aga langes.

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta esimese kuue kuu kaubamaht Eesti sadamates 29% võrreldes eelneva aasta sama perioodiga. Kaubamahu langus on peamiselt seotud Venemaa päritolu kaupade veo vähenemisega. Kaubavedusid sadamate kaudu on mõjutanud ka üldine majandusolukord Eestis ja peamiste kaubanduspartnerite* juures.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 0,4% ning võrreldes 2023. aasta augustiga 3,2%. Mulluse augustiga võrreldes olid kaubad 1,4% ja teenused 6,3% kallimad.

Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks 2024. aastal olid statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna tõusud, moodustades indeksi kogutõusust 23,7%. Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 3,2%. „Toidukaupadest kallinesid enim oliivõli (44%) ning mahlad ja siirupid (36,7%). Olulisena võib välja tuua ka šokolaadi kallinemise (14,5%). Samas odavnesid märgatavalt suhkur (18%) ja värske köögivili (11,6%). Bensiin oli 2,7% ja diislikütus 4,4% odavam,“ lausus Veski. Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti võrreldes

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 0,3% ning võrreldes 2023. aasta juuliga 3,4%. Mulluse juuliga võrreldes olid kaubad 1,7% ja teenused 6,3% kallimad.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et aprillis toimusid suuremad muudatused kaubavahetuses kolmandate riikidega. „Eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas 8% ning import neist vähenes 1%, Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 10% vähem ning sealt toodi 16% rohkem kaupa. Seda mõjutas mullusest väiksem eksport Ameerika Ühendriikidesse, Venemaale ja Singapuri ning suurem import Türgist ja Šveitsist,“ selgitas Leppmets. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas tänavu aprillis Eesti päritolu kaupade eksport 2%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus jäi

Statistikaameti andmetel oli mullu raudteel sõitjaid kokku veidi üle 6 miljoni. Võrreldes 2020. aastaga kasvas sõitjate arv 2% võrra.

Statistikaamet kogub andmeid Eesti elu puudutavate majandus- ja ühiskonnanäitajate kohta, et anda täpne pilt sellest, kuidas meie riigil ja inimestel läheb. Sel aastal viib amet läbi üle saja uuringu, millesse on kokku kaasatud üle 26 000 ettevõtte. Kas neid andmeid teisiti ei saaks?

Riikliku statistika tegijana kogub ja avaldab statistikaamet regulaarselt infot Eesti rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu kohta. Lisaks kokku lepitud perioodilistele ja pidevalt tehtavatele statistikatööde loetellu kuuluvale kogub ja avaldab statistikaamet ka kiirstatistikat ühiskonnale oluliste teemade kohta.

Eesti kaubaveoautod (kandevõimega üle 3,5 tonni) vedasid eelmisel aastal hinnanguliselt ligi 29 miljonit tonni kaupa, mis on 2% vähem kui 2017. aastal. Veetud kauba kogus riigisisestel vedudel oli märgatavalt suurem, nende vedude osatähtsus tonnides oli 2018. aastal maanteekaubaveo uuringu andmetel 81% kogu kaubaveost ehk 23 miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel üle 5 miljoni tonni.