Mullu sisseränne Eestisse kasvas
Kuupäev 22.05.2014
Artikkel
Eestisse rändas 2013. aastal sisse 4098 inimest ja Eestist välja 6740 inimest, teatab Statistikaamet. Sisserännanute arv oli 1459 võrra suurem kui aasta varem.
Otsingu tulemused
Statistikaamet avaldas andmed Ukraina kodanikest tööturul
Kuupäev 16.06.2022
Artikkel
Statistikaamet uurib sotsiaalministeeriumi tellimusel, millise töö on ajutise kaitse saanud Ukraina põgenikud ja teistel alustel riigis viibivad Ukraina kodanikud endale leidnud. Andmeid hakatakse edaspidi uuendama regulaarselt.
Veerand töötajatest puhkust ei võta
Kuupäev 13.07.2012
Artikkel
Kuigi juulikuiselt lagedaid kontoreid vaadates tundub, et kõik on puhkusele läinud, näitavad ajakasutuse uuringu andmed, et ligi veerand Eesti töötajatest ei võta üldse ametlikku puhkust.
Leibkonna tarbimiskulutused suurenesid 2011. aastal
Kuupäev 04.04.2012
Artikkel
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2011. aastal kuus keskmiselt 272 eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 7 eurot ehk 3% rohkem.
Vaene, aga tarbimisjõuline, mittevaene, aga ilmajäetu — uued tuuled vaesuse mõõtmises
Kuupäev 02.03.2010
Artikkel
Vaesuse uurimisel on tänapäeval üha olulisemaks muutumas mitmetahuline lähenemine, kus sissetulekuvaesuse kõrval analüüsitakse ka teisi tõrjutuse tahke. Nendest üks olulisemaid on materiaalne ilmajäetus. Inimesed, kes elavad ainelises kitsikuses ehk materiaalses ilmajäetuses, ei saa endale lubada selliseid püsikaupu, elamistingimusi või tegevusi, mis sel ajahetkel on ühiskonna liikmetele üldiselt tavapärased. Seetõttu on materiaalselt ilmajäetud inimesed ühiskonnas tavapärasest kehvema elukvaliteediga. Ilmajäetus peegeldab nende vaesust samamoodi nagu madalad sissetulekud, kuid kui lisada
Vaene, aga tarbimisjõuline, mittevaene, aga ilmajäetu — uued tuuled vaesuse mõõtmises
Kuupäev 02.03.2010
Artikkel
Vaesuse uurimisel on tänapäeval üha olulisemaks muutumas mitmetahuline lähenemine, kus sissetulekuvaesuse kõrval analüüsitakse ka teisi tõrjutuse tahke. Nendest üks olulisemaid on materiaalne ilmajäetus. Inimesed, kes elavad ainelises kitsikuses ehk materiaalses ilmajäetuses, ei saa endale lubada selliseid püsikaupu, elamistingimusi või tegevusi, mis sel ajahetkel on ühiskonna liikmetele üldiselt tavapärased. Seetõttu on materiaalselt ilmajäetud inimesed ühiskonnas tavapärasest kehvema elukvaliteediga. Ilmajäetus peegeldab nende vaesust samamoodi nagu madalad sissetulekud, kuid kui lisada
Hindade ja palkade tõus – järeldused sõltuvad võrdlusperioodist
Kuupäev 18.08.2012
Artikkel
„Meie palkade kasv on olnud hindade kasvust kiirem“ seisis Postimehe võrguväljaande esimese uudisena 16.08.2012. Jah, selle järeldusega oleme paljude aastate vältel juba harjunud ning võrreldes täiskoormusega töötaja keskmise brutokuupalga kasvu ja tarbijahinnaindeksi (THI) keskmist kasvu pika aja jooksul, on see väide õige. Inimestele tundub paraku teisiti.
Üks pudel õlut kuus läks kaotsi
Kuupäev 26.01.2018
Artikkel
Hinnatõus seostub lõpptarbija jaoks eelkõige negatiivse nähtusega ning viimasel ajal on iseäranis palju poleemikat tekitanud alkohoolsete jookide hinnatõus. Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetele toetudes uurime, mida tähendab alkohoolsete jookide hinnatõus lõpptarbija jaoks.
Valdkond
Eesti inimesed väärtustavad perekonda. Abielu on traditsiooniliselt seotud kooselamise ja laste saamise ning kasvatamisega. Aasta-aastalt on registreeritud abielude kõrval üha enam ka teisi perevorme, näiteks vaba kooselu, üksikvanemaga pere, kärgpere. Alates 01.01.2024 on Eestis võimalik sõlmida abielu ka samasoolistel paaridel. Abielude ja lahutuste statistikast saab teada, kui palju Eesti inimestest abiellub; kui palju mehi ja naisi abiellub mitmendat korda; kui palju paare lahutavad abielu; kui vanad on naised ja mehed esimest korda abielludes. Pered, kus lapsevanemad on abielus, püsivad
Keskmine omavalitsusüksus enne haldusreformi
Kuupäev 07.06.2016
Artikkel
Täna, 7. juunil võttis Riigikogu vastu haldusreformi seaduse, mis kujundab ümber omavalitsusüksuste süsteemi. Haldusreformieelse seisuga on Eestis 30 linna ja 183 valda ehk 213 omavalitsusüksust, mis jagunevad 15 maakonna vahel. Käesoleva ülevaate eesmärk on kirjeldada keskmist omavalitsusüksust enne haldusreformi.