Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Ettevõtete kiirstatistika (2019–2024)

Sisuleht
Ettevõtete käive Ettevõtte kiirstatistika avaldamine lõppes 2024. aasta märtsis. Interaktiivsetel joonistel on käibedeklaratsiooni (KMD) andmete põhjal antud ülevaade ettevõtluse olukorrast. Hõlmatud on käibemaksukohustuslikud äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d), kes on esitanud käibedeklaratsiooni. Võrreldes 2020. aasta versiooniga, on metoodikas tehtud mõningaid muudatusi. Joonisel esitatakse ettevõtete käibed kuus (nii summa kui ka mediaan) käibedeklaratsiooni (KMD) alusel alates 2019. aastast. Mediaan on summa, millest 50% ettevõtete käive on väiksem ja 50% ettevõtete

Palgarakendusse lisandusid 2020. aasta neljanda kvartali mediaanpalgad

Kuupäev 16.02.2021
Artikkel
Statistikaameti palgarakendus täienes möödunud aasta neljanda kvartali mediaanpalkade andmetega. Aasta lõpu andmed näitavad, kas ja kuivõrd palgatase majutuse ja toitlustuse tegevusala ametites taastus ning millised muutused toimusid meditsiinisektoris.

Kasvava metsa väärtuse arvutamine

Kuupäev 16.04.2019
Artikkel
Euroopa Liidu eelarve sõltub liikmesriikide omavahenditest, mis põhinevad riigi kogurahvatulul (KRT). Eurostati ülesanne on jälgida, et liikmesriikide osamaksed Euroopa Liidu eelarvesse oleksid arvutatud KRT põhjal õigesti. Kui Eurostat leiab, et liikmesriik võiks metoodikat muuta, siis esitatakse ettekirjutus. Selle põhjal peab riik tagama, et metoodika oleks nõuetega kooskõlas. Eesti peab 2019. aasta sügiseks oma makrostatistika aegridasid muutma nii, et kasvavat metsa kajastatakse kogu kasvuaja jooksul kui lõpetamata toodangu varu. Kui varem arvutati toodangu hulka ainult see osa puidust, mis metsas maha raiuti, siis alates 2019. aasta sügisest on toodangu hulgas ka metsa juurdekasv.

EV100: Eestimaalased elavad üha sagedamini üksikult

Kuupäev 13.03.2018
Artikkel
Statistikaamet annab ülevaate sellest, millised muutused on aset leidnud leibkondade suuruses ja koosseisus 1934. ja 2011. aasta rahvaloenduse võrdluses. Üldjoontes võib öelda, et inimesed elavad üha rohkem üksikult ja leibkonnad on jäänud väiksemaks. Vähem on ka abielul põhinevaid leibkondi ja rohkem üksikvanemaid. See tähendab, et eestimaalased, eriti just naised, on muutunud 80 aastaga üksikumaks.

Aastate kvartalitesse jaotamise metoodika muutmine

Kuupäev 28.02.2019
Artikkel
Artiklis on antud lühike ülevaade Statistikaametis kasutatavast aasta kohta kogutavate andmete kvartalitesse jaotamise meetodist, selle eelistest ja puudustest ning tutvustatakse alates 2019. aasta augustist kasutusele võetavat metoodikat.

Suvekuumus kahandas enamiku põllumajanduskultuuride saagikust

Kuupäev 27.01.2022
Artikkel
Möödunudaastase kuiva suve tõttu jäi enamike põllumajanduskultuuride saagikus 2021. aastal madalamaks kui aasta varem. Saagikus tõusis vaid osadel köögiviljadel ja puuviljadel. Teravilja kogusaak oli 21%, kaunviljal 34% ja kartulil 25% 2020. aasta tasemest väiksem. Statistikaameti analüütik Ege Kirs võttis lõplike andmete alusel 2021. saagiaasta kokku.

Teise kvartali majanduslangus oli 6,9%

Kuupäev 31.08.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,4 miljardit eurot.

Rahvastikuprognoos

Valdkond
Mis võib Eesti rahvaarvuga juhtuda lähemal paarikümnel aastal ning kui suure osa rahvastikust moodustavad selle aja järel lapsed, noored, töö- ja pensioniealised? Rahvastikuprognoos näitab, kuidas rahvastiku koosseis teatud ajavahemiku jooksul tõenäoliselt muutub. Rahvastikuprognoosi koostades pikendatakse praegusi sündimus-, suremus- ja rändetrende tulevikku. Arvestada tuleb aga paljusid muutujaid, näiteks laste arvu ja sünnitajate vanust, suremust eri vanuserühmades, rändava rahvastiku vanusejaotust ja seda, kuidas kõik need tegurid ajas muutuvad. Samuti jälgitakse, mis toimub meiega