Otsingu tulemused

Kui 2009. aasta oli Balti riikide jaekaubandusettevõtetele väga raske ja müügitulu vähenes aastaga viiendiku, siis 2010. aasta alguses hakkas langustempo pidurduma ning pöördus aasta teises pooles tõusule.

Eesti majutusettevõtetes peatus 2011. aasta novembris 184 000 sise- ja välisturisti, kelle arv suurenes 2010. aasta novembriga võrreldes 12%, teatab Statistikaamet.

Eestis kulutati 2012. aastal teadus- ja arendustegevusele 380,7 miljonit eurot, seda oli 3,7 miljonit eurot ehk 1% vähem kui 2011. aastal, teatab Statistikaamet.

2011. aastal jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks hinnanguliselt 2,46 miljonit välisturisti, neist 1,8 miljonit kasutas majutusettevõtete teenuseid. Majutatud välisturistide arv on viimase kümne aastaga kahekordistunud.

Inimesed seisavad pidevalt silmitsi tähtsate ja vähem tähtsate otsustega. Sageli peab otsustama kiirelt, mistõttu põhjaliku kaalutlemise asemel sünnib otsus intuitiivselt. Kuigi paljudes olukordades on säärane otsustusviis mõistlikum kui aeglane ja põhjalik kaalutlemine, annab see ka võimaluse inimestega manipuleerida. Üks selline võte on täisarvulisest hinnast napilt madalama hinna kasutamine.

Majutusettevõtetes peatus 2016. aasta märtsis 212 400 sise- ja välisturisti, mida oli 13% enam kui 2015. aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Rahvusvahelise naistepäeva puhul on paslik vaadata, milline on naiste panus Eesti majandusse. Eesti naised on tööturul Euroopa Liidus elavatest suguõdedest keskmisest aktiivsemad ning töötavad peamiselt hariduse ja kaubanduse tegevusalal. Kui suure osa naised meie igapäevasest majanduslikust heaolust toodavad?

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel kulutavad Eesti elanikud päevas söömisele keskmiselt ühe tunni ja 21 minutit. Söögi valmistamisele kulub naistel kolm korda rohkem aega kui meestel.

2009. aasta lõpuks oli Eestis töötuid mitu korda enam kui aasta tagasi, samuti oli vähenenud hõivatute arv. Tööturul kiirete muutuste põhjused on ennekõike majanduses: ahenesid ekspordivõimalused, vähenes toodang ja kaubandus kiratses. 2008. aasta teise poole ja 2009. aasta trendid kinnitavad, et naistel oli võrreldes meestega ligi kaks korda väiksem tõenäosus töötuks jääda. Meeste töötuse on sel ajavahemikul tõusnud naiste omast tunduvalt kiiremini. Oluline töötuks jäämise mõjutaja on ka haridus. Kõige haavatavamad on olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed. Üldkeskharidusega inimesed on