Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

1. Majanduslik toimetulek

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Majanduslik toimetulek“ keskendub vaesuse kaotamisele, vähendades seda sotsiaalkaitsesüsteemide tugevdamise, tööhõive ja sissetulekute suurendamise kaudu. ÜRO tegevuskava 2030 on seadnud eesmärgi vähendada 2030. aastaks vähemalt poole võrra nende meeste, naiste ja laste osatähtsust, kes riikliku määratluse kohaselt kannatavad vaesust mis tahes mõõtmes. Vaesuse kaotamise meetmetena nähakse haavatavate sotsiaalsete rühmade sotsiaalkaitset, sh piisavat toimetulekutoetuste- ja pensionisüsteemi. Oluline on pöörata tähelepanu nende inimeste sotsiaalsele kaitsele, kes elavad

Transport

Valdkond
Igapäevaste liikumisvõimalusteta maailm on kujuteldamatu. Eestlaste toidulauale saabuvad banaanid Costa Ricalt, meie puitmööbel aga jõuab nii soomlaste kui ka rootslaste koju. Me vahetame infot, reisime ja liigume ringi rohkem kui eales varem ühest linnajaost teise, maalt linna, riigist riiki. Hea transpordisüsteem on tänapäevase elu- ja ettevõtluskeskkonna oluline osa. Peamised transpordiliigid on järgmised: maismaatransport (ehk tee- ja raudteetransport); veetransport; õhutransport. Transport mõjutab väga palju peaaegu kõiki majandusharusid ja teenindussektorit, mille käekäigust ja

4. Kvaliteetne haridus

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Kvaliteetne haridus“ keskendub kvaliteetse hariduse kättesaadavusele ja võimalusele osaleda elukestvas õppes. Koolis käimist, haridustasemeid, õpetajate haridust ja õppeasutuste vastavust nõuetele (s.h sanitaartingimused) ning õpitulemuste erinevusi käsitletakse tervikuna. ÜRO tegevuskava 2030 seab eesmärgi tagada tasuta, õiglane ning kvaliteetne alg- ja keskharidus kõigile. Enne kooli on vaja arendada väikelapsi, et nad oleksid valmis algharidust omandama. Suurendada tuleb noorukite ja täiskasvanute arvu, kellel on tehnilised ning kutseoskused tööhõives osalemiseks. Tuleb

Läti uurib rahvaloendusel väljarände suurust

Kuupäev 27.02.2011
Artikkel
 Märtsis algava Läti rahvaloenduse tulemusena peaks selguma, kui suur on viimase kümne aasta jooksul olnud riigist väljaränne. Praeguste hinnangute kohaselt lahkub riigist välismaale tööle igal aastal 16 000 inimest. 2011. aasta 1. märtsist 31. maini toimuva Läti rahva ja eluruumide loenduse üheks põhiküsimuseks on see, kui suur on olnud elanikkonna väljaränne alates viimasest, 2000. aastal toimunud rahvaloendusest . Et alates 1990. aastate algusest ei ole puuduliku seadusandluse tõttu elanike välisrännet süstemaatiliselt registreeritud, siis ei teata Lätis sarnaselt Eestile riigi tegelikku