Igaühel on üks elu, meil kõigil aga on vaid üks Maa

Blogi
Postitatud 5. juuni 2022 10:00 , juhtivanalüütik Kaia Oras

Selle aasta Ülemaailmse Keskkonnapäeva teema on #OnlyOneEarth.  Maailma Keskkonnapäeva tähistatakse ligi pool sajandit juba igal aastal 5. juunil. Maa kui ühtne terviklik ökosüsteem ongi selle aasta keskkonnapäeva üheks juhtmõtteks, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Looduslikud ökosüsteemid on nagu eluvõrk planeedil Maa, seoste kaudu oleme ühenduses pea kõige elavaga. Ökosüsteem on näiteks ka mullateras.  

Looduslikel protsessidel on aga piirid, milles need saavad toimuda. Ressursikasutuse ja looduse puhverdus- ja  taluvusvõime piiridest räägitakse juba üle 50 aasta. Kliimamuutused, vee ja pinnase saastumine ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on nüüd aga tõendid selle kohta, et protsessid, mis hoiavad ülal inimese jaoks elutähtsaid protsesse Maal, on punases tsoonis.

Mida siis ikkagi tehakse keskkonna kaitsmiseks? Ühelt poolt näeme, et kuigi saastamine mitmetes valdkondades on vähenevas trendis, lisandub loodusesse siiski igal aastal eelneva perioodiga võrreldes ligikaudu samas suurusjärgus saasteainete koguseid. Nii tekkis Eestis  2020. aastal ligikaudu 17 miljonit tonni jäätmeid,  13 miljonit tonni kliimamuutustega seonduvaid gaase, põllumajandusmaa hektari kohta kasutati 42 kilo lämmastik- ja 5 kilo fosforväetisi, kui loetleda levinumaid näitajaid. Tehnoloogiasiire, mis on rohepöörde üheks eelduseks, vajab ka sisendiks järjest enam uut toorainet. Praegu siseneb igal aastal Eesti majandusse ligi 40 miljonit tonni mitmesuguseid materjale.

Keskkonnaandmeid uuri täpsemalt statistikaameti veebist ja andmebaasist.

See, kui palju me raatsime kulutada keskkonnakaitsele, peegeldab suures osas keskkonnast hoolimise määra. Kui EL-is keskmiselt kulutati keskkonnakaitsele viimaste võrdlusandmete alusel 1,9 % SKP-st, siis Eestis panustasime keskmisest rohkem, 2,2%. Eesti on EL-is antud näitaja alusel kuuendal kohal Austria, Belgia, Tšehhi, Hollandi ja Horvaatia järel. Keskkonnakaitsekulutused (jooksevkulutused ja investeeringud) ulatusid 2019. aastal 615 miljoni euroni. Absoluutväärtustes on kulutused keskkonnakaitseks viimastel aastatel küll kasvanud, aga nende osatähtsus SKP-s on siiski vähenenud (2,6% 2014. aastal vs. 2,2% 2019. aastal). Kui aga võrrelda teiste valdkondadega, siis ületasid keskkonnakaitsekulutused nii riigikaitsekulutuste kui ka teadus- ja arendustegevuse kulutuste mahu. Kas selline tasakaal säilib, et panustame keskkonnakaitsele enam, sõltub võibolla ka sellest, kas võitlus geopoliitiliste piiride üle muutub teravamaks kui pingutused ökoloogilistes piirides püsimise nimel.  Kui ökoloogiliste piiride ja ressursside lõplikkuse tõdemine võib panna aluse ressursside järjest ulatuslikumale kasutuselevõtule, siis teine variant on ökosüsteemide säästlikum ja jätkusuutlikum kasutamine. 

Lisainfot nii keskkonna saastamise, ressursikasutuse kui ka kulutuste kohta leiab statistikaameti keskkonna valdkonnalehelt ja andmebaasist.

Rahvusvahelised võrdlusandmed, palju on Eestis ja teistes riikides kulutatud keskkonnakaitsele on leitavad Eurostati andmebaasist.

#OnlyOneEarth ja #WorldEnvironmentDay kutsuvad üles minema üle Maa ökosüsteemide kahjustamiselt nende tervendamisele.

Meil on vaid üks Maa.  #OnlyOneEarth.

Foto: Shutterstock