Otsingu tulemused

Eesti statistika ajalugu

Sisuleht

Eesti statistika ajaloo tähtsündmused 2024 Pühendume ettevõtjate aja säästmisele ja halduskoormuse vähendamisele. Selle tulemusel ei pea Eesti ettevõtjad esimestena Euroopa Liidus enam esitama andmeid kauba saabumise kohta, vähendades sellega paljude ettevõtjate halduskoormust keskmiselt kolmandiku võrra. Korraldame Euroopa statistikasüsteemi konverentsi DGINS . Antud konverentsi korraldamise eest pälvitakse Tallinna linna tunnustuse, kui 2024. aasta üks silmapaistvamaid konverentse. 2023 Keskendume kliendikeskse tulevikuvaate kujundamisele ja ettevõtjate halduskoormuse vähendamise

Internetikasutuse ja digioskuste uuring

Valdkond

Mis uuring see on? Internetikasutuse ja digioskuste uuringu põhjal hinnatakse, kuidas ja milleks kasutavad Eesti inimesed arvutit ning internetti. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Internetikasutuse ja digioskuste uuring viiakse läbi Eurostati poolt ühtlustatud küsimustiku ja metoodika alusel, mis tagab tulemuste võrreldavuse Euroopa riikide vahel. Uuringu põhiosa täiendab lisamoodul Justiits- ja Digiministeeriumi tellimusel, mis on oluliseks sisendiks Justiits- ja Digiministeeriumi küberturvalisuse poliitika kujundamisel. Täpsemalt saab lugeda siin: https://www.justdigi.ee

Leibkonna eelarve uuring

Valdkond

Mis uuring see on? Leibkonna eelarve uuring annab ülevaate Eesti leibkondade kulutustest, leibkondade koosseisust ja elamistingimustest ning leibkonnaliikmete demograafilistest ja sotsiaalsetest näitajatest. Leibkonna eelarve uuring on üks Eesti vanimaid uuringuid. Esimene sellelaadne uuring, mida nimetati büdžetiuuringuks, toimus juba 1925. aastal. Praeguse uuringuga sarnase metoodikaga uuringut tehakse alates 2010. aastast. Uuring koosneb leibkonna- ja isikuküsimustikust (kõigi vähemalt 15-aastaste leibkonnaliikmete kohta) ning kulutuste päevikust. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse

Oktoobris väliskaubandus veidi kasvas, Eesti päritolu kaupade eksport kahanes

Kuupäev 10.12.2025

Artikkel

Kaubavahetuse puudujääk oli oktoobris 323 miljonit eurot, mis on 8 miljoni euro võrra vähem kui aasta varem samal ajal. Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et eelmise aasta sama kuuga võrreldes vähenes oktoobris Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis viie protsendipunkti võrra ning moodustas koguekspordist 61%. „Eesti päritolu kaupu eksporditi oktoobris mullusega võrreldes 3% vähem. Reeksport ehk kaupade taasväljavedu suurenes aga aastaga 19%. Kasvu mõjutas peamiselt suurem mineraalsete toodete, sh maagaasi, ning põllumajandussaaduste ja

Juulis kasvas kaupade eksport 9% ja import 11%

Kuupäev 09.09.2025

Artikkel

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et juulis kasvas kaupade eksport eelkõige reekspordi toel ehk eelnevalt imporditud kaupade taasväljavedu suurenes 26%. „Kõige enam kasvas mineraalsete toodete, sh maagaasi, ja transpordivahendite reeksport,“ lisas analüütik. Eesti päritolu kaupade väljavedu vähenes 1%. Eesti kaubad moodustasid juulis koguekspordist 59% ja nende osakaal vähenes aastaga kuue protsendipunkti võrra. Kahanemist mõjutas enim Eesti päritolu mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning muude tööstustoodete väiksem eksport. „Väliskaubanduses

HTMi kogemus: andmed peavad toetama asutuse põhitegevust

Kuupäev 12.03.2025

Artikkel

Statistikaamet koordineerib andmehaldust Eestis ja toetab sealjuures avaliku sektori asutusi andmehalduse korraldamisel. Andmehaldusega tegelemise toetamiseks on amet koostanud põhjalikud juhendid ja koolitusprogrammid , mis sobivad asutustele, kes alles soovivad end andmehaldusega kurssi viia, ja ka neile, kelle eesmärk on andmete korrastamises veel paremaks saada. Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on poliitikakujundajana üks avaliku sektori asutustest, kes on statistikaameti toel andmehaldust korrastanud. Alates 2023. aastast HTMi andmehaldust juhtinud Katre Seema sõnul on ministeeriumis

Kaupade eksport kasvas märtsis 17% ja import 13%

Kuupäev 12.05.2025

Artikkel

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul suurenes märtsis sarnaselt aasta kahe esimese kuuga nii kaupade eksport kui ka import. „Kaupade väljavedu kasvas lausa kõigis kaubajaotistes. Ekspordi suurenemist mõjutas veelgi rohkem kasvanud reeksport, mis suurenes aastaga 27%. Seda eelkõige transpordivahendite taasväljaveo tõttu,“ selgitas Leppmets. Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis vähenes aastaga kolm protsendipunkti ning moodustas tänavu märtsis koguekspordist 65%. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 2024. aasta märtsiga võrreldes 12%. Märtsis oli

Milliseid nutividinaid Eesti inimesed oma kodudes kasutavad?

Kuupäev 02.10.2024

Artikkel

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et Eesti inimeste seas on kõige levinum seade nutiteler, mida kasutab 57% interneti kasutajatest. „Populaarsuselt teisel kohal on nutikellad, juhtmevabad kõrvaklapid ja GPS-seadmed, mida kasutab üle poolte (53%) vastanutest. Levinud on ka internetiga ühendatud muusikakeskused ja nutikõlarid (28%),” ütles analüütik. Nutikülmik ja robottolmuimeja Internetiga ühendatud kodumasinaid ning häälkäsklustega juhitavad abilised nagu näiteks Alexa või Siri koguvad samuti populaarsust. Nii on nende kasutamine viimase nelja aasta jooksul tõusnud lausa 35%

Sooline palgalõhe väheneb, aga visalt

Kuupäev 22.07.2020

Artikkel

Statistikaameti andemetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 0,9 protsendipunkti.