Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Eksperimentaalstatistika toetab teadlikke otsuseid

Kuupäev 05.04.2022
Artikkel
Eksperimentaalstatistika aitab lahti harutada nii ühiskonnas kui ka väiksemates piirkondades toimuvat, et anda alust arengukavadeks. Kes, millal ja miks vajab eksperimentaalstatistikat?

Näitus „100 aastat Eesti statistikat“ heidab pilgu nii statistikaga manipuleerinud nõukaaega kui ka taasiseseisvunud Eesti statistikas toimunud puhastusse

Kuupäev 28.02.2022
Artikkel
Teadlik ja sihipärane andmekogumine riigistatistika tegemiseks algas Eestis 101 aastat tagasi. Virtuaalnäitus „100 aastat Eesti statistikat“ paneb punkti statistikaameti 100. sünnipäeva aastale ning viib huvilise avastama esimesi ametlikke andmeid Eesti rahvastiku kohta ja seiklema salastatud statistikaga NSV Liitu.

Statistikablogi: kui plast võtab maad

Kuupäev 05.06.2023
Artikkel
5. juunil tähistatakse kogu maailmas keskkonnapäeva. 2023. aastal keskendub ülemaailmne keskkonnapäev plastireostuse kriisi lahendustele. Ülemaailmset keskkonnapäeva korraldatakse ÜRO keskkonnaprogrammi eestvedamisel alates 1974. aastast igal aastal ja see on suurim üleilmsete keskkonnaküsimuste teavitusplatvorm. Plastireostusest kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Rahvaloendus kestab veel 10 päeva, loendatud on veerand rahvastikust

Kuupäev 12.01.2022
Artikkel
Tänasest on rahvaloenduse lõpuni jäänud veel täpselt kümme päeva. Seni on e-küsimustiku põhjal loendatud ligi 350 000 inimest ehk 26% kogu Eesti rahvastikust. Kõige usinamad vastajad on olnud tartlased, Ida-Viru ja Valga maakonna inimesed on aktiivsuselt viimased.

Säästva arengu uued näitajad jõudsid juhtimislauale

Kuupäev 12.05.2022
Artikkel
Säästva arengu riiklikus strateegias on välja toodud näitajaid, mis annavad ülevaate, kuidas Eesti täidab ülemaailmse säästva arengu tegevuskava eesmärke ja liigub ka iseendale seatud säästva arengu eesmärkide suunas. Nüüd leiab need näitajad kiirelt ja mugavalt üles säästva arengu juhtimislaualt.

Abielud ja lahutused

Valdkond
Eesti inimesed väärtustavad perekonda. Abielu on traditsiooniliselt seotud kooselamise ja laste saamise ning kasvatamisega. Aasta-aastalt on registreeritud abielude kõrval üha enam ka teisi perevorme, näiteks vaba kooselu, üksikvanemaga pere, kärgpere. Alates 01.01.2024 on Eestis võimalik sõlmida abielu ka samasoolistel paaridel. Abielude ja lahutuste statistikast saab teada, kui palju Eesti inimestest abiellub; kui palju mehi ja naisi abiellub mitmendat korda; kui palju paare lahutavad abielu; kui vanad on naised ja mehed esimest korda abielludes. Pered, kus lapsevanemad on abielus, püsivad