Otsingu tulemused

Maikuu teisel pühapäeval tähistab emadepäeva 427 900 ema. Esmakordselt saab tähtpäeva üle rõõmu tunda 3700 naist, samal ajal kui 12 ema on oma rolli kandnud juba üle 80 aasta. Mida näitavad statistikaameti andmed Eesti emade kohta?

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui märtsis suurenes müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%, siis aprillis kasv mõnevõrra kiirenes. „Müügimahu suurenemist mõjutasid aprillis mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused, kus müügimaht kasvas aastaga vastavalt 18% ja 7%,“ selgitas Pihlak. Tööstuskaupadest suurenes müügimaht kõige rohkem ehk 34% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Müügimaht kasvas veel 3%

Statistikaameti eestvedamisel esmakordselt valminud suhteuuring* viitab mitmetele murekohtadele Eesti inimeste lähisuhetes. Uuringu tulemustest selgus, et nii naised kui ka mehed kannatavad füüsilist, vaimset ja seksuaalset vägivalda enim just paarisuhetes.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et jaekaubandusettevõtete müügimahu suurenemist mõjutasid eelkõige mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja ka tööstuskaupade kauplused. „Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine oktoobris aeglustus ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3%. Müügimahu vähenemist mõjutas toidukaupade hinnatõus,“ lisas Pihlak. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes 25%. Müügimahu suurenemisele avaldas mõju mullune madal võrdlusbaas ja mootorikütuste hindade jätkuv odavnemine.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga. Vabad ametikohad moodustasid 1,7% kõikidest ametikohtadest Teises kvartalis oli vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv 595 760. Vabu ametikohti oli enim hariduses (1782) ning hulgi- ja jaekaubanduses (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) (1407). Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem töötlevas tööstuses (97 781). „Vabad ametikohad

Elukindlustuse väljamakseid tehti 2025. aasta esimeses kvartalis 17,1 miljoni euro eest ehk 1,1% rohkem kui 2024. aasta esimeses kvartalis. Statistikaameti analüütik Egle Loorits selgitas, et kahjukindlustuse väljamaksed on õnnetuse tagajärjel väljamakstud hüvitiste summad, mis on aasta aastalt suurenenud ja nii ka selle aasta esimeses kvartalis. „Kahjukindlustuse väljamakseid tehti esimeses kvartalis 90,8 miljoni eurot eest ehk 1,2% rohkem kui 2024. aasta esimeses kvartalis,“ lisas Loorits. Tuntumad kahjukindlustuse liigid on liiklus-, reisi- ja kodukindlustus. Enim suurenes haiguskindlustuse

Keskkonnakaubad ja -teenused on tooted, mille eesmärk on vältida ning vähendada keskkonna saastatust ja keskkonnaseisundi halvenemist, samuti kaitsta loodusvarasid ammendumise eest. Nendeks kaupadeks on näiteks taastuvenergia valdkonnas päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid ning teenusteks nende paigaldus ja hooldus, samuti kuuluvad kaupade hulka taastuvenergia ja vastavate energiakandjate toodang. Ringmajanduse ja jäätmekäitluse valdkonnas on kaupadeks aga näiteks jäätmekäitluse ning materjalide taaskasutamise seadmed, prügikastid ja -kotid ning teenusteks jäätmete kogumine, sorteerimine

Statistikaameti partnerlussuhete juht Jaana Tael märkis, et lisaks Ukraina statistikaameti toetamisele riigi liitumisel ELiga pakub koostöö ka Eestile väärtuslikku võimalust õppida ja leida oma töös uusi vaatenurki. „Sel nädalal loodud kontaktid aitavad edaspidi keskenduda konkreetsete arengueesmärkide saavutamisele. Kvaliteetse Euroopa statistika tegemine eeldab märkimisväärseid pingutusi. Me saame enda kogemusele toetudes pakkuda Ukrainale praktilist tuge ning ehitada nii üheskoos kiirteed Euroopasse,“ ütles Tael. Õppevisiit oli esimene Eesti ja Ukraina kolleegide füüsiline kohtumine. Varem

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul võis teises kvartalis näha väikest majanduskasvu, viimati suurenes SKP möödunud aasta samas kvartalis. „Tegevusaladest mõjutasid majanduskasvu positiivselt umbes pooled, suurima panusega oli energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 43%. Kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtus suurenes 5,4%. Negatiivseima mõjuga oli ehitussektor, kus lisandväärtus vähenes 9,3% ning veondus ja laondus, mille lisandväärtus kahanes 11%,“ tõi Müürsepp välja. Lisandväärtus ja maksulaekumised suurenesid Lisandväärtus kasvas teises