Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Kutseharidus

Valdkond
Pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist võib elukutse omandamiseks minna õppima kutsekooli. Seal võib õpinguid jätkata ka täiskasvanuna. Kutsekool annab erihariduse ja õpetab selgeks praktilised oskused tööle asumiseks näiteks keevitaja, koostelukksepa, elektriku, aedniku, koka või juuksurina. Tänapäevases kutsekoolis on palju põnevaid erialasid. Kutseharidusstatistikast saab teada, kui palju on Eestis kutseõppeasutusi ja kus need asuvad; mis erialasid saab kutseõppes omandada; kui palju on kutsehariduse omandajaid ja õppe lõpetajaid. Kutseharidusstatistikat on vaja kutseõppe

Teenuste väliskaubandus ületas kriisieelse taseme

Kuupäev 12.05.2022
Artikkel
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel eksportisid möödunud aastal Eesti majandusüksused teenuseid rohkem kui 8,4 miljardi euro eest, mis on 47,2% rohkem kui aasta varem. Teenuseid imporditi ligi 7 miljardi euro eest ehk 28% enam kui 2020. aastal.

Sinust sõltub loenduse õnnestumine: kontrolli rahvastikuregistris oma andmeid!

Kuupäev 11.06.2020
Artikkel
Järgmine rahva ja eluruumide loendus korraldatakse Eestis põhiliselt riiklike registrite baasil. Andmekogude täiendamiseks ja andmete kvaliteedi parandamiseks on tehtud palju tööd ja see jätkub nii sel kui ka järgmisel aastal, et registrites olev informatsioon oleks asjakohane ning korrektne. Oma panuse selle saavutamiseks saab anda iga inimene, kõigest paari klikiga.

SKP reaalkasv (aheldatud väärtus)

Valdkond
Sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvutamisel arvestatakse kõiki majandustehinguid. Reaalse majanduskasvu arvutamisel tuleb arvestada hinnamuutusi. SKP nominaalnäitaja sisaldab ka hinnamõju, kuid SKP reaalnäitaja arvutamisel on see eemaldatud. Reaalne majanduskasv näitab, kui palju hüvede kogus majanduses suurenes.

Majandus kasvas II kvartalis

Kuupäev 08.09.2015
Artikkel
Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 2,0%, teatab Statistikaamet.

Oodatav eluiga

Valdkond
Oodatav eluiga on inimese sünnihetkel keskmiselt elada jäänud aastate arv, kui suremus ei muutu. Näitaja arvutatakse vastava aasta suremusnäitajate põhjal ja kehtib ainult siis, kui need ei muutu. Enamasti see nii aga ei ole, kuid trendina näitab oodatav eluiga inimeste eluea muutumist ja ühiskonna arengut võrreldes varasema aja ja teiste riikidega. Meeste ja naiste oodatavat eluiga vaadatakse eraldi. Oodatavat eluiga ja elada jäänud aastaid arvutatakse ka eraldi elukoha, rahvuse ja hariduse järgi.

Pikaajaline töötus — heitunute kasvulava

Kuupäev 19.04.2010
Artikkel
Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud

Täna algab põllumajandusloenduse küsitlus

Kuupäev 15.09.2010
Artikkel
Täna, 15. septembril alustavad Statistikaameti küsitlejad põllumajandusloenduse loendusnimekirja kuuluvate majapidamiste külastamist, teatab Statistikaamet. Küsitletakse nende eraisikute majapidamisi, kes ei osalenud 1.–10. septembrini toimunud e-loendusel.

Lõppes REL 2011 prooviloendus

Kuupäev 01.04.2010
Artikkel
31. märtsi keskööl lõppes 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, mille käigus loendati esialgsetel andmetel kokku 12 531 inimest, teatab Statistikaamet. Esmakordselt said inimesed end ise ka interneti teel loendada.