Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et võrreldes 2024. aastaga suurenes tänavu esimeses kvartalis teenuste eksport Euroopa Liidu riikidesse 4% ja import neist 8%. Liiduvälistesse riikidesse kasvas teenuste eksport 6% ja import neist 18%. „Viimast mõjutas enim suurem teenuste ost Küproselt, Ühendkuningriigist ja Ameerika Ühendriikidest. Küproselt imporditi esimeses kvartalis enam muid äriteenuseid, Ühendkuningriigist transporditeenuseid ja Ameerika Ühendriikidest telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid,“ selgitas Leppmets. Esimeses kvartalis eksporditi kõige rohkem ehk 867

Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on 6% enam kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

Eesti ettevõtted tootsid 2008. aastal varasema aastaga võrreldes 1,5 korda rohkem tuuleenergiat ja kolmandiku enam hüdroenergiat, teatab Statistikaamet. Alates 2005. aastast on elektri tootmine taastuvatest energiaallikatest järk-järgult suurenenud.

Statistikaameti andmetel kasvas 2010. aastal Eesti kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksportkäive varasema aastaga võrreldes peaaegu kaks korda ja moodustas ligi viiendiku Eesti töötleva tööstuse ekspordist.

2022. aastal oli statistikaameti andmetel Eesti 986 000 hektarist kasutatavast põllumajandusmaast peaaegu veerand ehk üle 230 000 hektari tunnustatud mahe või mahepõllumajandustootmisele üleminekuajal. Mahemaa pind on aasta-aastalt pidevalt suurenenud ja Euroopas hoiab Eesti selle tulemusega Austria järel teist kohta. Lamba- ja kitsekasvatusest on tunnustatud mahe 44% ja veisekasvatusest 18%.

Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on

Statistikaameti andmetel langes eluaseme hinnaindeks 2023. aasta kolmandas kvartalis 0,3% võrreldes teise kvartaliga ning tõusis 3,8% võrreldes 2022. aasta kolmanda kvartaliga.

Tänase lastekaitsepäeva ning laste ja noorte kultuuriaasta raames vaatleme laste ja noorte ööbimisega reisimist nii Eestis kui ka välisriikides. Kui tihti reisitakse? Kuhu? Mis eesmärgil? Vaatluse all on 15–26-aastased noored ja alla 15-aastaste lastega reisijad. Kuhu ja mis eesmärgil reisivad 15–26-aastased kõige rohkem? Statistikaameti turismiuuringu andmetel tegid 15–26-aastased noored 2016. aastal kokku ligikaudu 820 200 ööbimisega reisi Eestis ning 230 600 välisriikides (vastavalt 78% ja 22% ööbimisega reisidest). Seega on noorte seas rohkem levinud pigem Eestis reisimine. Eestis reisiti