Otsingu tulemused

Murrame palgast rääkimise tabu!

Kuupäev 15.09.2022

Artikkel

Eestis on palk endiselt delikaatne jututeema – oma palganumbrit ei taha paljud avaldada ja ka teiste palku enamasti ei teata. Ja kui keegi juhtubki palga kohta midagi küsima, tekib omamoodi piinlik moment ja justkui hästi ei tahaks vastata.

Lapsed

Valdkond

Kuidas elavad Eesti lapsed? Kui lapsesõbralik on Eesti ühiskond? Laste heaolu pakub palju kõneainet ja on pidevalt mitmesuguste organisatsioonide, poliitiliste jõudude ning avalikkuse tähelepanu all. Täpsema ülevaate saamiseks on vaja koguda statistikat ja mitmekülgselt uurida laste olukorda ning võimalusi. Statistikas keskendume laste elu eri tahkudele, nagu näiteks kasvukeskkond, elamistingimused, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, lastega leibkondade elujärg ja rahvastikutrendid. Statistikast saab teada, kui palju sünnib igal aastal lapsi; kui suur on laste arv Eestis; kui suured on lastega

21. sajandi trend — mitu kodu?

Kuupäev 27.05.2013

Artikkel

Kuigi traditsiooniliselt peetakse kodu ainsaks ja kordumatuks paigaks maailmas, on tänapäeval inimeste mobiilsuse tõttu tekkinud suundumus omada mitut kodu.

Laste mõju mehe edukusele tööturul

Kuupäev 21.01.2014

Artikkel

Naiste ja meeste palgalõhest on palju räägitud, aga kas leibkonnas lapsi omavate ja mitteomavate meeste palku võrreldes näeb samasugust lõhet?

Töötute arv kahanes teist aastat järjest

Kuupäev 15.02.2023

Artikkel

Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal tööjõus osalemise määr 73,3%, tööhõive määr 69,2% ja töötuse määr 5,6%. Tööga hõivatuid oli 677 400, see näitaja on viimaste aastate suurim.

Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad on vähenenud

Kuupäev 25.08.2022

Artikkel

Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 77,2 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 72,8 ja naistel 81,4 aastat. Mõlema soo esindajate oodatav eluiga on lühenenud. Tervena elavad mehed eeldatavalt 54,9 ja naised 58 eluaastat.

Taasiseseisvunud Eestis on raudteel reisinud üle 215 miljoni sõitja

Kuupäev 11.08.2021

Artikkel

Alates 1990. aastate teisest poolest kuni 2020. aastani reisis Eesti raudteel aastas keskmiselt ligi 6 miljonit sõitjat. Viimastel aastatel on aga sõitjate arv raudteel võrreldes taasiseseisvunud Eesti algusaastatega ligi poole võrra väiksem. Vaatasime lähemalt, kuidas on rongisõitjate arv aastate jooksul muutunud.

Sünnid

Valdkond

Sündide statistikat analüüsides on võimalik saada ettekujutus tulevaste põlvkondade võimalustest ja probleemidest, lisaks avaldab sündimus olulist mõju haridussüsteemi, tööturu- ja sotsiaalteenuste kujundamisele. Sünnitrendide uurimine annab väärtuslikku teavet tervishoiu- ja perepoliitika täiustamiseks. See võimaldab meil kavandada tulevikku, kus ühiskond suudab võimalikult hästi vastata oma liikmete vajadustele, tagades seeläbi jätkusuutliku arengu. Sündide statistika keskendub peredele ja annab ülevaate, mitmes laps peres on vastsündinu; kus elab sündinud lapsega pere; kes on lapse vanemad

Reisiliiklus sadamate kaudu eelmisel aastal elavnes, kaubavedu vähenes

Kuupäev 03.04.2023

Artikkel

2022. aastal kasvas reisijate vedu statistikaameti andmetel nii rahvusvahelistel kui ka riigisisestel merevedudel. Kui kahel eelneval aastal vähenes liikumispiirangute tõttu sõitjate arv nii rahvusvahelistel merevedudel kui ka riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel, siis mullu reisiliiklus merel elavnes. Sadamate kaubamaht aga langes.

Andmete kasutusosavus - tuleviku hügieeniküsimus?

Kuupäev 12.10.2023

Artikkel

Andmed on vara, aga kuidas ja millist väärtust need loovad? Kuidas andmeid omavahel rääkima panna, et sellest tekiks innovatsioon ja maksimaalne kasu? Kuidas andmeid targalt koguda ja miks ning kuidas neid taaskasutada? Kas andmekasutusoskamatus on kasvav ohuallikas ja millised on üldse ohud järjest suurema andmevahetuse juures? Statistikaameti partnerlussuhete tiimi juht Jaana Tael osales Tallinna ettevõtluspäeva paneelis ja tegi kokkuvõtte.