Otsingu tulemused

Eesti inimestest peab mõnda usku omaks hinnanguliselt 29%. See näitaja on püsinud muutumatuna viimase kolme rahvaloenduse jooksul. Eelnevate loendustega võrreldes on tõusnud aga nende osakaal, kes ei pea omaks ühtegi usku – kui 2011. aastal oli see 54%, siis nüüd 58%. Levinuim religioon Eestis on õigeusk.

Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti uus blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt!

Me oskame mõõta inimeste majanduslikku heaolu, aga kas me suudame mõõta heaolu ja selle jätkusuutlikkust, kui jätame SKP kõrvale? Seda arutati Arvamusfestivalil, kus räägitust teeb ülevaate statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Abielud 2024. aastal abiellus 6361 paari. Seda on 143 võrra ehk 2% vähem kui 2023. aastal. Keskmine vanus esmaabiellumisel on sarnane varasemale trendile – esimest korda abielluv mees oli keskmiselt 32-aastane ja naine 30-aastane. Kõigist 2024. aastal abiellunud meestest moodustasid alla 30-aastased 25%. Kõigist abiellunud naistest moodustasid alla 30-aastased 37%. Kõige rohkem abielusid sõlmiti möödunud aastal reedel, 8. augustil, kui abiellus 126 paari. Populaarsed kuupäevad abiellumiseks olid veel 24. aprill (90), 24. juuli (89), 24. august (76) ja 24. mai (63). Abiellumise hetkel oli

Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis töötuse määr 7,3%, tööjõus osalemise määr 74,5% ja tööhõive määr 69,1%.

Ukraina sõjapõgenike saabumine, madal sündimus ja keskmisest kõrgem surmade arv võimendas mullu juba mitu viimast aastat kestnud dünaamikat Eesti rahvastikustatistikas – loomulik iive on negatiivne, kuid positiivne rändesaldo siiski tõstab rahvaarvu. Nõnda on see olnud juba 2017. aastast, kuid 2022. aasta oli varasematest erakordsem, kuivõrd sündimus oli rekordmadal, samas kui sisseränne ületas väljarännet enam kui viis korda. Selle teadmise taustal on paslik heita pilk ka naabrite poole, ning kus andmed võimaldavad, ka pisut kaugemale.

Rahvaloenduseni on küll enam kui aasta aega, ent ettevalmistused suurprojekti õnnestumiseks on statistikaametis kestnud juba ligi kümme aastat. Tehtud on palju olulisi otsuseid, aga omajagu on veel ka määramatust.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse määr langes teise kvartaliga võrreldes 0,2 protsendipunkti võrra. „Töötuid oli kolmandas kvartalis 56 300 ning nende arv on aasta algusest alates vaikselt vähenenud, kuid neid oli siiski 1500 võrra enam kui 2023. aasta kolmandas kvartalis,“ lausus ta. Tänavu teise kvartaliga võrreldes oli kolmandas kvartalis töötuid 1500 võrra vähem. Töötus vähenes eelmises kvartalis eelkõige meeste ning 15 –24-aastaste noorte seas. „Selles vanuses oli töötuid kolmandas kvartalis 2300 võrra vähem kui teises kvartalis, samas 25 –64-aastaste naiste

Statistikaamet alustab selle aasta alguses nelja olulise uuringuga, mis selgitavad välja, kuidas on aastaga muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused, milline on olukord tööturul ja kui usinalt on meie inimesed viimasel ajal reisinud. Ei ole kaugeltki liialdus, et iga eestimaalase hääl on vajalik, andmaks ühiskonnale tagasisidet ja tuua välja nii kitsaskohad kui edusammud. Ka sinu panus on oluline, et peegeldada ühiskonda terviklikult ning usaldusväärselt.