Otsingu tulemused

„Viguriga kaardid – Eesti kujutatuna kaartidel“ on kaartide sari, milles peituvad 65 põnevat kaarti annavad äärmiselt huvitava ülevaate Eestist väga erinevate vaatenurkade alt, alates kiviaedadest ja lõpetades toomingate õitsemise ajaga erinevates Eestimaa piirkondades. Raamat suudab ühtaegu üllatada ja harida, juhtides suurepäraselt tähelepanu andmeallikate mitmekesisusele. Uurisime, kuidas sündis nii rahva kui ka žürii lemmikuks kujunenud võidutöö.

Statistikaameti analüütik Nele Saarelaid rõhutab, et uuringus osalemine on väga oluline, et saaksime mõõta Eesti ettevõtete innovaatilisust ja ka seda, mis takistavad innovatsiooni või on uuenduste puudumise põhjuseks. „Täpsemalt annavad uuringu tulemused meile ülevaate, kui palju Eesti ettevõtteid tegeleb innovatsiooniga, mis liiki uuendustegevusega ja milline on ettevõtete strateegia uuenduste väljatöötamisel, vahendite kasutamisel ja innovatsioonikoostöö tegemisel,“ selgitas Saarelaid. „Innovatsioonistatistika põhjal saab analüüsida majanduse arengusuundumusi ja langetada ühiskonda

„Eestis tehti eelmisel aastal ühe inimese kohta keskmiselt 1,9 muuseumikülastust. Kõige aktiivsemalt külastati muuseume Saare ja Lääne maakonnas, kus tehti vastavalt 4,1 ja 3,9 muuseumikülastust inimese kohta. Tallinnas, kus on muuseume kõige enam, külastati neid keskmiselt 2,9 korda inimese kohta. Kõige vähem külastati muuseume Rapla maakonnas (0,3) ning tagasihoidlikumad näitajad olid ka Valga (0,7) ja Viljandi maakonnas (0,8),“ rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest. Välisturistid külastavad muuseume järjest enam Kui 2023. aastal külastasid välisturistid Eesti muuseume 739 000 korral

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et jaekaubandusettevõtete müügimahu suurenemist mõjutasid eelkõige mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja ka tööstuskaupade kauplused. „Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine oktoobris aeglustus ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3%. Müügimahu vähenemist mõjutas toidukaupade hinnatõus,“ lisas Pihlak. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes 25%. Müügimahu suurenemisele avaldas mõju mullune madal võrdlusbaas ja mootorikütuste hindade jätkuv odavnemine.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak kirjeldas, et kui juunis suurenes müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5%, siis juulis kasv aeglustus 1% juurde. „Juulis suurenes eelmise aasta võrdluses mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht 10% ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht 3%. Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine jätkus ka juulis ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 28% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul mõjutasid juunis jaekaubandusettevõtete müügimahu suurenemist tööstuskaupade kauplused ja mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted, kus müügimahud kasvasid mõlemas aastaga 12%. „Seevastu jätkas toidukaupluste müügimaht kahanemist ning vähenes eelmise aasta juunikuuga võrreldes 4%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 22% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Lisaks kasvas müügimaht 13% nii

Rahvaloendusest kirjutatud raamatute loetellu lisandus 2015. aasta märtsis Statistikaameti kogumik „Eesti maakondade rahvastik. Hinnatud ja loendatud“, mis annab 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusele tuginedes pildi Eesti maakondade rahvastikust.

„Palgamuutuse protsent jäi selle aasta kolmandas kvartalis samale tasemele kui möödunud kvartalis. 2024. aasta kolmandas kvartalis oli palgakasv aga 8,1%, mis tähendab, et aastases võrdluses palgakasv aeglustus,“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk . Ta lisas, et teises kvartalis makstakse töötajatele harilikult rohkem lisatasusid (näiteks puhkusetasud), mistõttu ongi kolmanda kvartali keskmine palk võrreldes teise kvartaliga tavaliselt madalam. Kolmandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk kõrgeim Harju (2324 eurot) ja Tartu (2060 eurot) maakonnas. Harju maakonnas oli palgakasv 5

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2384 eurot) ning Harju (2263 eurot) ja Tartu (2023 eurot) maakonnas. „Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Tartu (7,2%) ja Ida-Viru (6,9%) maakonnas. Kõige väiksem palgakasv oli Harju maakonnas, v.a Tallinnas – 4,8%,“ ütles ta. Esimese kvartali keskmine brutokuupalk 2025. aastal oli 475 euro võrra kõrgem kui 2022. aastal. „Viimase kolme aasta jooksul on esimese kvartali keskmine palk tõusnud ligi 31%,“ tõdes Saagpakk. Analüütik selgitas, et kõrgeim

Maikuu teisel pühapäeval, tänavu 14. kuupäeval tähistatakse Eestis emadepäeva. Selle südamliku päeva eel vaatasime, mida näitavad hiljutise rahvaloenduse ja ajakasutuse uuringu andmed emade kohta Eestis. Toome välja mõned huvitavad faktid.