Otsingu tulemused

Statistikaameti põllumajandus- ja tehnoloogiastatistika teenustiimi juhi Eve Valdvee sõnul annavad põllumajanduse struktuuriuuringud põllumajanduses toimuvast suurema pildi, sh kuhu liigub Eesti põllumajandus ja kes vajavad toetust. „Aktiivne kaasalöömine uuringus on just sektori enda huvides, et lähitulevikus tehtav andmete analüüs ja selle alusel vastu võetavad otsused oleksid võimalikult hästi sihitud,” rõhutas Valdvee. Uuringusse kaasatakse kokku kuni 4000 ettevõtet ja eraisikut. Valimi nimekiri koostatakse PRIA, mahepõllumajandusregistri jm olemasoleva info alusel. P õllumajanduse

Statistiliste andmete võrreldavuse tagamiseks kasutatakse statistika arvutamisel ja avaldamisel ühtseid klassifikaatoreid. Majandustegevusalade klassifitseerimisel rakendatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK), mis on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Statistikaameti projektijuht Ene Saareoja selgitas, et alates EMTAKi eelmise versiooni jõustumisest 2008. aasta 1. jaanuaril on üleilmastumine ja digitaliseerimine paljudel tegevusaladel kaupade ja teenuste pakkumise viisi muutnud. „Paljud uued tegevusalad on saanud üha olulisemaks, samal ajal kui

Statistikaameti juhtivanalüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et jaekaubandusettevõtete müügimaht, mis mais kahanes, hakkas juunis taas kasvama. Müügimahu suurenemist mõjutasid juunis toidukaupade kauplused, kus müügimaht kasvas pärast enam kui kaks aastat kestnud vähenemist. „Toidukaupade kaupluste müügimaht suurenes eelmise aasta juuniga võrreldes 1%. Viimati kasvas toidukaupade kaupluste müügimaht 2024. aasta märtsis,“ täpsustas Pihlak. Nii mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete kui ka tööstuskaupade kaupluste müügimaht jäi 2025. aasta juuni tasemele. „Mootorikütuste jaemüügiga

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kõige enam ehk 4% vähenes müügimaht 2024. aastal tööstuskaupade kauplustes, toidukaupade kauplustes oli kahanemine 3%. „Müügimaht suurenes mullu aga 2% mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes,“ täpsustas Pihlak. Jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas aasta viimasel kuul taas kasvama. „Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 2024. aasta detsembris 1 miljard eurot ning võrreldes 2023. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 1%,“ tõi Pihlak välja. Tööstuskaupade kauplustes suurenes müügimaht 2024. aasta detsembris võrreldes 2023. aasta

Venemaa kallaletung Ukrainale mõjutab ka meie majandust, sealhulgas eriti tugevalt transpordisektorit. Veoste mahtu Eesti sadamates ja raudteedel mõjutasid erinevad kehtestatud sanktsioonid kaubavedudele raudteel ja läbi sadamate.

Statistikaamet on jõudnud selleni, et registritest saadakse rohkem andmeid kui küsimustikega. Andmeesitajate töö lihtsustamine on endiselt prioriteet ja üha enam püütakse saadud infot ettevõtjatele kasulikuks teha.

Kodune internetiühendus oli 2016. aasta I kvartalis 86%-l leibkondadest, teatab Statistikaamet. Suurenenud on viimase aasta jooksul enam kui viiel korral e-kaubanduse teenuseid kasutanute osatähtsus.

1991. aastaga võrreldes on Eesti rahvaarv vähenenud 207 004 inimese ehk 13,2% võrra. Kui taasiseseisvumise aastal elas Eestis 1 567 749 inimest, siis selle aasta 1. jaanuari seisuga elab Eestis 1 360 745 inimest. Eestlaste osatähtsus Eesti rahvastikus on 1991. aastaga võrreldes kasvanud 61,6%-lt 68,5%-ni 2026. aastal. Kui 1991. aastal moodustasid eestlased rahvastikust veidi alla kahe kolmandiku, siis praegu on nende osakaal üle kahe kolmandiku. Eestlaste oodatav eluiga on 1991. aastaga võrreldes pikenenud 10,2 aasta võrra – 69,6 aastalt 79,8 aastani 2025. aastal. Esmasünnitaja keskmine vanus