Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel kulutasid Eesti elanikud 2023. aastal ööbimisega välisreisidel keskmiselt rohkem kui koroonakriisieelsel perioodil. Keskmine summa, mis välisreisidele kulub, on aastatel 2018–2023 kasvanud 43%. Kuigi Eesti majutuskohtades peatunud turistide külastusarvud veel koroonaeelse tasemeni jõudnud pole, on võrreldes 2018 . aastaga märgatavalt suurenenud siseturistide osakaal.

Statistikaameti andmetel kahanes 2024. aasta mais tööstustoodangu maht võrreldes mulluse maiga 1,2%. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang energeetikas 2,1%, vähenes aga mäetööstuses 0,7% ja töötlevas tööstuses 1,4%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta aprillis võrreldes märtsiga 2,8% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 31,8%.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et aastases võrdluses olid märtsi tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad toidukaubad, transport ja eluase. „Transporti mõjutab aastases võrdluses selle aasta lõpuni jaanuaris kehtima hakanud automaks. Eluasemele tehtud kuludest on aastaga kasvanud üür ja eluasemega seotud teenused. Võrreldes 2024. aasta märtsiga on suurenenud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 3,4% odavamad,“ selgitas Veski. Võrreldes 2025. aasta veebruariga mõjutas märtsis indeksi langust enim

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta mais majutusettevõtetes üle 293 000 turisti, mida on 11% rohkem kui aasta varem samal ajal. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta mais 898 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügimaht 4%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta augustis võrreldes juuliga 1,3% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 28,3%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta jaanuaris võrreldes 2021. aasta detsembriga 2,4% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 26,6%.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul on muud äriteenused Eesti majandusüksuste enim eksporditavad ja imporditavavad teenused. Kolmandas kvartalis kasvas nii teenuste müügil kui ka ostul kõige rohkem muude äriteenuste väliskaubandus. Muude äriteenuste alla liigitatakse näiteks teenused, mis on seotud teadus- ja arendustegevuse, õigusabi, raamatupidamise, juhtimise, reklaami, jäätmekäitluse ja põllumajandusega. Sinna kuulub veel ka palju teisi erineva sisuga teenuseid. „Eestis on muudest äriteenustest suurema osatähtsusega seni olnud muud ettevõtlust abistavad