Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Palgakasvu tempo tõusis taas

Kuupäev 27.05.2021
Artikkel
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1473 eurot. Kõige kõrgemad on palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.

Kui sulle on antud hääl, siis kasuta seda!

Kuupäev 21.07.2020
Artikkel
Statistikaameti üks ülesanne on koguda ja jagada Eesti kohta usaldusväärset ning objektiivset infot. Olemasolevatest andmekogudest selleks aga alati ei piisa ja siis tuleb appi võtta inimesed, kes saavad anda ühiskonna parema toimimise eelduseks olevat üliolulist teavet.

Loendusküsimustik

Sisuleht
1. Isikuandmed 1.1. ees- ja perekonnanimi, isikukood; 1.2. isiku ja tema vanemate sünnikoht, isiku püsielukoht ja koht, kus isik viibis loendusmomendil, isiku püsielukoht 1989. aasta 12. jaanuaril, Eestisse elama asumise aasta, töötamiskoha aadress; 1.3. sugu, sünniaeg, kodakondsus, rahvus, emakeel, keelteoskus (küsimusele vastamine vabatahtlik), perekonnaseis, sünnitatud laste arv, ema vanus esimese lapse sündimisel; 1.4. peamised elatusallikad, töönädala pikkus loenduseelsel nädalal (töötundide arv), sotsiaalne staatus (ajateenija, ei tööta, otsib aktiivselt tööd, valmis tööle asuma, (üli

Aasta lõpp tõi tööturule muutuse

Kuupäev 12.02.2016
Artikkel
Töötuse määr oli 2015. aastal 6,2%, tööhõive määr 65,2% ja tööjõus osalemise määr 69,4%, teatab Statistikaamet. Töötus oli oluliselt madalam ning tööhõive ja tööjõus osalemine kõrgem kui 2014. aastal. Tööturunäitajad paranesid võrreldes 2014. aastaga tänu esimese kolme kvartali tulemustele, kuid IV kvartalis olukord muutus.

Naiste ja meeste palgaootus erineb viiendiku võrra

Kuupäev 04.03.2015
Artikkel
Statistikaameti 2014. aasta tööjõu-uuringu andmetel olid naised valmis uue töökoha vastu võtma, kui selle brutokuupalk oli keskmiselt 729 eurot, mehed aga 914 euro eest. Seega oli naiste ja meeste palgaootuse vaheline lõhe 20,3%.

Kõige haavatavamad on tööturul olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed

Kuupäev 02.04.2010
Artikkel
2009. aasta lõpuks oli Eestis töötuid mitu korda enam kui aasta tagasi, samuti oli vähenenud hõivatute arv. Tööturul kiirete muutuste põhjused on ennekõike majanduses: ahenesid ekspordivõimalused, vähenes toodang ja kaubandus kiratses. 2008. aasta teise poole ja 2009. aasta trendid kinnitavad, et naistel oli võrreldes meestega ligi kaks korda väiksem tõenäosus töötuks jääda. Meeste töötuse on sel ajavahemikul tõusnud naiste omast tunduvalt kiiremini. Oluline töötuks jäämise mõjutaja on ka haridus. Kõige haavatavamad on olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed. Üldkeskharidusega inimesed on

Õpetajate elukaar aastatel 2015–2022

Sisuleht
Kuidas püsivad õpetajad õpetajatööl ning millal ja millistele ametikohtadele sealt edasi liigutakse? Kuhu kaovad noored õpetajad? Just nendele küsimustele otsisime vastust 2022. aasta kevadel-suvel läbi viidud tellimustöös.