Otsingu tulemused

Rahvaloenduse andmed näitavad, et hinnanguliselt 76% Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt. Kui veel 10 aastat tagasi oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis tänaseks on selleks inglise keel. Eesti keelt oskab 84% Eesti rahvastikust: emakeelena 67% ja võõrkeelena 17%.

Rahva ja eluruumide loenduse raames vaadeldi muuhulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset. Selgus, et Eesti elanike haridustase tõuseb endiselt. Märgatavalt on tõusnud ka siin elavate välismaalaste haridustase. Uurime eesti, vene ja muu emakeelega inimeste haridustaset lähemalt ning vaatame, kuidas on see muutunud eelnevate loendustega võrreldes.

Eesti on loonud maailma ühe arenenuma digiriigi, kuid paljud ühiskondlikult olulised otsused jäävad endiselt puudulike või killustatud andmete taha. Sageli ei ole probleem selles, et andmeid ei oleks, vaid vajalik teave paikneb eri avaliku ja erasektori organisatsioonides ning seega jääb nende täielik potentsiaal kasutamata. Samal ajal võimaldaks andmete turvaline ristkasutus kujundada tõhusamaid teenuseid, parandada näiteks transpordikorraldust ja teha paremaid otsuseid nii riigi kui ka inimeste jaoks. Arutelu käigus uuritakse, mis takistab Eestis andmete laiemat kasutamist. Kas peamine

„Võrreldes esimese kvartaliga on tööturu näitajad paranenud, kuid jäävad hetkel siiski alla eelmise aasta teise kvartali näitajatele,“ ütles statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva. Analüütik tõdes, et teise kvartali töötuse määr (7,8%) oli mõnevõrra kõrgem kui eelmise aasta teise kvartali määr (7,6%), kuid jäi siiski 0,8 protsendipunktiga alla tänavusele esimesele kvartalile. „Meeste töötuse määr (8,4%) oli kõrgem kui naiste oma (7,2%). Töötuid oli teises kvartalis kokku 59 200, mida on 5000 võrra vähem kui eelmises kvartalis. Teise kvartali töötutest moodustasid 32 300 mehed ja 26 800

Selle aasta konkursi „Andmepärl 2023“ parima infograafika auhinna said Riin Aljas, Toom Tragel, Mart Nigola ja Delfi Meedia koostatud Eesti Ekspressi artikliga „Sisesta oma aadress ja vaata, kuidas sinu kodukoht Tallinnas muutunud on“. Andmemassiiv paljastab, kuidas igal Tallinna tänaval elatakse. Näiteks, kuidas on piirkonnas muutunud elanike rahvusjaotus, haridustase, sissetulek, tulusamate ametite osakaal ning keskmine vanus. Loe intervjuud võidu toonud artikli ühe autori Riin Aljasega ja saad teada, millistesse piirkondadesse koonduvad kõrgharitud ja jõukad, millised linnaosad vaesuvad, kus õitseb noorus ja kus elavad eakad.

Mitu Eesti ema on sünnitanud üle 15 lapse? Mitmes külas elavad ainult naised, aga kus leidub ainult mehi? 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduselt kogunes tohutu hulk väärt teadmisi Eesti elanike kohta. Toome teieni kõige ootamatumad ja üllatuslikumad leiud.

Statistikaameti värsked andmed näitavad, et mullu vähenes teist aastat järjest nii töötute arv kui ka langes töötuse määr. 2022. aastal oli Eesti tööjõu-uuringu andmetel töötuse määr Eestis 5,6%, töötukassa andmetel aga mõnevõrra kõrgem. Miks need näitajad erinevad?

Selle aasta infotehnoloogia uuringu andmetel müüdi tooteid ja teenuseid mõne veebilehe või EDI vahendusel enim kirjastamise, ringhäälingu ning sisu tootmise ja levitamise valdkonnas (61,5%). Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (56,2%) ning majutus ja toitlustus (45,3%). „Need valdkonnad hõlmavad laiale tarbijaskonnale suunatud tooteid ja teenuseid, mille ostmine veebilehe kaudu on kiire ja lihtne. Veebilehe kaudu jõuab ettevõte rohkemate klientideni ning pakub võimalust teha oste olenemata asukohast ja kellaajast,“ kommenteeris statistikaameti analüütik Luisa Nuka. Lisaks veebilehtedele

Võrdse kohtlemise juhtimislaua abil saab võrrelda mehi ja naisi, eri vanuses ja rahvusest inimeste olukorda ühiskonnas, samuti ka puude või erivajadusega inimeste eluolu. Juhtimislaua fookuses on tööturu, hariduse, tervise ja heaoluga seotud näitajad. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiimijuhi Marre Karu sõnul aitavad paljud statistikaameti andmebaasis peidus olevad andmed vaadelda Eesti elu võrdse kohtlemise vaatenurgast. „Kui kättesaadav on arstiabi Eestis puuetega inimestele? Milline on töötuse määr erinevas vanuses inimestel? Kuivõrd haritud on Eesti naised ja mehed? Millised on