Otsingu tulemused

Aasta lõpus algava Eesti suure rahvaloenduse läbiviijaks on kandideerinud üle 830 tööotsija, enim avaldusi on laekunud küsitleja ja andmetöötleja ametikohtadele ning piirkonniti on tööle soovijatest puudu veel Muhu, Abruka ja Vormsi saarel.

Statistikaamet otsustab selle, kas 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus korraldatakse registripõhiselt, käesoleva aasta lõpus, praegu käimasoleva teise prooviloenduse tulemuste ja kvaliteedi põhjal.

Statistikaamet kohtus Riigikogu fraktsioonide ja rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoniga, et tutvustada 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusega kogutavaid andmeid ja loenduse meetodit.

Täna, 12. jaanuaril korraldab Statistikaamet kohalikele omavalitsustele ja teistele piirkondlikust arengust huvitatuile partneripäeva "Kuidas mõõta piirkondlikku arengut".

ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-494-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 244 lk Ilmus: 30.11.2011 Alates 2010. aastast ilmuv piirkondlikku statistikat käsitlev analüütiline kogumik on välja kasvanud kahest varem ilmunud väljaandest — „Linnad ja vallad arvudes” ning „Maakonnad arvudes”. Kogumikus analüüsitakse Eesti piirkondlikku arengut peamiselt maakondade ja omavalitsusüksuste tasandil. Analüüsides käsitletakse rahvastikus, keskkonnas, sotsiaalelus ja majanduses toimunud muutusi ning nende piirkondlikke erisusi. Analüüsitakse Eesti regionaalarengu strateegias seatud eesmärkide täitmist

Seoses peagi läheneva Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevaga heitsime pilgu meie põllumajanduse arengule viimasel kolmel kümnendil. Muutusi on olnud palju, sest 1990. aastate alguseni tegutsesid põllumajanduses kolhoosid ja sovhoosid, toimis riiklik kokkuost ning saaduste tarnimine üleliidulisse fondi. Taasiseseisvumisega see aga lõppes ja algas uus ajastu.

Alanud on konkursi „Andmepärl 2023“ rahvahääletuse voor, et välja selgitada möödunud aasta parim andmelugu ja infograafika Eestis. Hääletus kestab kuni 10. aprillini.