Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus

Valdkond
Sotsiaalset tõrjutust võib kogeda inimene, kes elab suhtelises vaesuses ehk allapool toimetulekupiiri, sügavas materiaalses ilmajäetuses või leibkonnas, kus tööealised liikmed osalevad tööturul minimaalselt. Sotsiaalset tõrjutust võib soodustada väike sissetulek, mistõttu ei saa endale lubada elementaarseid elutingimusi ega püsiesemeid, näiteks maksta üüri või tasuda kommunaalkulude eest, süüa täisväärtuslikku toitu, puhata kodust eemal, soetada auto, pesumasin või telefon. Sotsiaalse tõrjutuse taseme mõõtmiseks ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste sotsiaal-majanduslike tunnuste

Andmete kasutusosavus - tuleviku hügieeniküsimus?

Kuupäev 12.10.2023
Artikkel
Andmed on vara, aga kuidas ja millist väärtust need loovad? Kuidas andmeid omavahel rääkima panna, et sellest tekiks innovatsioon ja maksimaalne kasu? Kuidas andmeid targalt koguda ja miks ning kuidas neid taaskasutada? Kas andmekasutusoskamatus on kasvav ohuallikas ja millised on üldse ohud järjest suurema andmevahetuse juures? Statistikaameti partnerlussuhete tiimi juht Jaana Tael osales Tallinna ettevõtluspäeva paneelis ja tegi kokkuvõtte.

Statistikaamet sai parima visualiseerija tiitli

Kuupäev 11.03.2021
Artikkel
Rahvusvahelisel avaandmete päeval, 6. märtsil pälvis statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt aasta parima visualiseerija tiitli. Tunnustuse tõid ametile kasulikud kliendirakendused.

Albert Pulleritsu preemia

Sisuleht
Statistikaamet annab alates 2011. aastat välja Albert Pulleritsu nimelist noore statistiku preemiat. Albert Pullerits (1892–1967) oli Eesti Statistika Keskbüroo esimene juht ja riikliku statistika rajaja ning arendaja. Preemiaga tunnustatakse üht üliõpilast, kelle rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- või keskkonnavaldkonna magistri- või bakalaureusetöö rakendab või arendab mõnd statistikameetodit. Pulleritsu preemia eesmärk on tunnustada noori, kes aitavad edendada statistikat kui olulist teadusharu; innustada statistikahuvilisi statistikameetodeid rakendama ja arendama; tõhustada statistikaameti

Eesti piirkondlik areng 2011

Kuupäev 30.11.2011
Artikkel
ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-494-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 244 lk Ilmus: 30.11.2011 Alates 2010. aastast ilmuv piirkondlikku statistikat käsitlev analüütiline kogumik on välja kasvanud kahest varem ilmunud väljaandest — „Linnad ja vallad arvudes” ning „Maakonnad arvudes”. Kogumikus analüüsitakse Eesti piirkondlikku arengut peamiselt maakondade ja omavalitsusüksuste tasandil. Analüüsides käsitletakse rahvastikus, keskkonnas, sotsiaalelus ja majanduses toimunud muutusi ning nende piirkondlikke erisusi. Analüüsitakse Eesti regionaalarengu strateegias seatud eesmärkide täitmist

Kolm aastakümmet Eesti põllumajanduses – taimekasvatuse ülekaal ja rekordsaagid

Kuupäev 06.07.2021
Artikkel
Seoses peagi läheneva Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevaga heitsime pilgu meie põllumajanduse arengule viimasel kolmel kümnendil. Muutusi on olnud palju, sest 1990. aastate alguseni tegutsesid põllumajanduses kolhoosid ja sovhoosid, toimis riiklik kokkuost ning saaduste tarnimine üleliidulisse fondi. Taasiseseisvumisega see aga lõppes ja algas uus ajastu.

Strateegia

Valdkond
Nõudlus statistika järele suureneb ja andmeid oodatakse aina rohkem ning kiiremini. Statistikaamet tegutseb arusaadavalt ja võimalikult kiiresti, et riiklik statistika kajastaks tarbijatele huvipakkuvaid ja asjakohaseid valdkondi ning tagatud oleks järjepidevus ka kaugemas tulevikus. Aastatel 2023–2030 toetub statistikaameti arengukava neljale valdkondlikule strateegilisele eesmärgile ning organisatsiooniülestele arengueesmärkidele: Andmehaldus. Andmed on meie vara. Meil on ülevaade riigi andmetest. Andmete kodu on korras. Andmeteenused. Meie teenused on kiired ja paindlikud ning vastavad