Otsingu tulemused

Pikka aega tähendas statistika üksnes kõikset uuringut ehk vajaliku teabe saamiseks oli tarvis läbi uurida, mõõta või küsitleda kõiki uuritavaid objekte. Loomulikult polnud see meetod kõigil juhtudel jätkusuutlik. Nii leidsidki statistikateadlased enam kui saja aasta eest, et sama häid järeldusi saab teha ka õigesti valitud väiksema osa uuritavate põhjal, kirjutab statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Statistikaameti värske rahvastikuprognoos näitab, et Eesti rahvaarv väheneb aastaks 2085 pea 167 000 inimese võrra. Kuidas muutuvad aga maakondlikud näitajad? Järgnevalt tutvustame fakte Eesti maakondliku rahvastiku prognoosi kohta kuni aastani 2050.

Statistikaameti andmetel toodeti eelmisel aastal Eestis 178,7 miljonit muna, mida on 6% rohkem kui aasta varem. Kokku tarbiti mune 324,8 miljonit ehk 238 tükki iga elaniku kohta. Seega ületab tarbimine ligi kahekordselt toodangut ja umbes iga teine söödud muna on kodumaine.

President kohtus statistikaameti juhtkonnaga ning peadirektor Urmet Lee tegi lisaks ameti igapäevatöö tutvustamisele ülevaate statistikaameti väljakutsetest. “Eesti kui digiriigi suhtes on õigustatult nõudlikud nii kodanikud kui ka meid eeskujuks pidavad riigid, kes ootavad kiireid ja turvalisi andmeteenuseid. Meie ülesanne on leida toimiv lahendus, kuidas andmeid turvaliselt ja eetiliselt korduvkasutada,“ rääkis Lee, kelle sõnul tuleb ka arvestada, kuivõrd on inimesed tegelikult valmis andmeid riigiga jagama. President Alar Karis tõdes, et turvalistel andmetöötlusviisidel on oluline roll

Kui tihti te kohtute sõprade või sugulastega? Kui palju te ennast liigutate? Kui rahul te eluga olete? Tervist, sotsiaalset aktiivsust, majanduslikku olukorda ja vaba aega käsitlev uuring püüab anda vastust küsimusele, kuidas mõjutab elukvaliteet tervist ja majanduslikud võimalused toimetulekut pensionieas. Euroopa tervise, vananemise ja tööjätu uuringuga on kogutud teavet 50-aastaste ja vanemate inimeste eluolu kohta juba viimased 20 aastat. Kuidas eestlased vananevad? Statistikaameti SHARE projektijuhi Jana Brunsi sõnul annab uuring väärtuslikku teadmist selle kohta, kuidas Eesti inimesed

Nii mõnigi leiab, et eestlased on metsarahvas. Statistika järgi on Eestis metsaga kaetud rohkem kui pool pindalast, seega võib eestlasi metsarahvaks pidada küll. Ometi ei tähenda see elukohaga seotud nähtust, vaid kirjeldab pigem hingeseisundit: tõeliselt metsas elab kaduvväike osa eestimaalasi. Rohkem elatakse linnades.

Kuidas seada eesmärke nii, et need oleksid ka sisuliselt mõõdetavad? Võib-olla oleks mõistlik teha koostööd Statistikaametiga?

Statistikaamet tunnustas oma 100. sünnipäeval kahte suurettevõtet Stora Enso Eesti AS-i ja Norma AS-i korrektselt ja tähtaegselt esitatud andmete eest. Tunnustuse hea koostöö eest pälvisid ka Vaba Lava ja disainibüroo Velvet.