Otsingu tulemused

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et viimati langes tarbijahinnaindeks kuises võrdluses selle aasta märtsis 0,5%, sama suurt langust nagu praegu nägime aga viimati ligi kolm aastat tagasi 2022. aasta oktoobris. „Võrreldes eelmise aasta septembriga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 7,7% võrra kallinenud toidukaubad,“ kommenteeris Veski indeksi aastast tõusu. Toidukaupadest olid kõige kaalukamad liha ja lihatoodete 8,2% hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade 8,2% kallinemine ning puuviljade 15% ja šokolaadi 36,8% hinnatõus. Aastaga on odavnenud

Viimasel viiel aastal (2019—2023) on valentinipäeval ehk 14. veebruaril sõlminud abielu 101 paari, kellest ligi kolmandik ehk 32 paari sõlmisid abielu 2023. aasta 14. veebruaril. 2023. aastal esimest korda abielluv mees oli keskmiselt 33,7-aastane ja naine 31,4-aastane. Mitmendat korda abielluv mees oli 2023. aastal keskmiselt 45,2-aastane ja naine 41,5-aastane. Keskmine abielu kestab elu lõpuni. Samas näiteks abielu, mis lahutati 2023. aastal, kestis keskmiselt 11 aastat ja 11 kuud. 2023. aasta 14. veebruaril lahutas abielu 7 paari, kokku lahutas viie aastaga 14. veebruaril abielu 36 paari

Statistikaameti juhtivanalüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui märtsis suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7%, siis aprillis kasv mõnevõrra aeglustus. „Aprillis mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu suurenemist mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused,“ lisas ta. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht aprillis taas suurenes, kuid kasv aeglustus märgatavalt. „Eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenes nende ettevõtete müügimaht 3%,“ sõnas Pihlak ja täpsustas, et mootorikütuse jaemüügiga

Teadlaste ja ametnike kõrgendatud huvi on saada rahvaloendusega muuhulgas teada, kui palju elab Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte rahvust ning kahte emakeelt. Ehkki rahvuse ja emakeele info on olemas ka rahvastikuregistris, saab loenduse küsimustikus märkida esmakordselt mõlema puhul kaks valikut.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk ütles, et esimeses kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi üle 594 000. „Vabu ametikohti oli enim hariduse tegevusalal (1274) ja avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal (1254). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (97 736),“ sõnas ta. Analüütik selgitas, et vabad ametikohad moodustasid 2025. aasta esimeses kvartalis kõikidest ametikohtadest 1,5%. Mullu esimeses kvartalis moodustasid vabad ametikohad 1,6%. Selle aasta esimeses kvartalis oli vabu ametikohti lisaks haridusele ja avalikule haldusele

Statistikaameti juhtivanalüütik Riin Kadarik sõnas, et tootmise kasv töötlevas tööstuses jätkus augustis sarnaselt juulile hoolimata kahe suurima tegevusala tootmismahtude kahanemisest. „Puidutöötlemine vähenes 0,6% ja toiduainete tootmine 3,8%, mille taga oli eelkõige piimatoodete tootmise kahanemine. Mahtude suurenemisse panustas enim elektriseadmete tootmine, mis kasvas 12,2% elektrimootorite, -generaatorite ja -trafode tootmise suurenemise tõttu,“ tõi Kadarik välja. Kui juulis kasvas tootmine kahel kolmandikul töötleva tööstuse tegevusaladel, siis augustis vähem kui pooltel. Viiel