Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul tõusis keskmine brutopalk aastaga kõigis maakondades, kuid palgakasv oli piirkonniti erinev. „Kõige enam tõusis keskmine brutopalk Ida-Virumaal (8%) ja Hiiumaal (7%), mõnevõrra tagasihoidlikum oli kasv Põlva-, Jõgeva- ja Valgamaal, kus see jäi 4% juurde,“ ütles Vaikmets. Maakondade võrdluses püsis keskmine brutopalk kõige kõrgem Harjumaal (2488 eurot) ja Tartumaal (2285 eurot). Mõlemas maakonnas on keskmine palk aastaga tõusnud 5%. „Tallinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk oli teises kvartalis 2611 eurot. Aasta varem oli see 2479

2025. aastal harrastas Eestis jalgpalli 23 849 inimest. Neist 20 587 olid mehed ja 3262 naised. Jalgpalli harrastavad eelkõige noored. 2025. aastal olid 86,6% harrastajatest 19-aastased või nooremad (20 652 noort). 20-aastaseid ja vanemaid harrastajaid oli 3197. Ka naiste seas on jalgpall eelkõige noorte ala. Enamik (83%) naissoost jalgpalliharrastajaid olid kuni 19-aastased. Naiste osatähtsus on viie aastaga märgatavalt kasvanud. Võrreldes 2020. aastaga on naisharrastajate arv suurenenud enam kui veerandi võrra. Kõige rohkem jalgpalliharrastajaid on Harjumaal ja Tallinnas, järgnevad Tartumaa

Viimased üldlaulu- ja tantsupeod toimusid Eestis 2014. ja 2019. aastal ning noorte laulu- ja tantsupeod 2017. ja 2023. aastal. “2024. aastal tegeles koorilaulu ja rahvatantsuga kokku ligikaudu 57 900 inimest – koorilaulu harrastas 36 200 ja rahvatantsu 21 700 inimest,” rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest. Kümme võrdlusaastat tagasi ehk 2014. aastal, kui toimus üle-eelmine üldlaulu- ja tantsupidu, oli harrastajaid kokku 64 400 ning eelmise üldlaulu- ja tantsupeo ajal 2019. aastal oli neid ligikaudu 59 000. Koorilauljaid on jäänud vähemaks, rahvatantsijaid on tulnud juurde Viimase kümne

Õnnetusjuhtumikindlustus kaitseb inimest, kes saab õnnetuses vigastada, püsiva puude või jääb töövõimetuks. Tavapärased õnnetused on sporditraumad, liiklusavariid ja tööõnnetused. Statistikaameti analüütiku Egle Looritsa sõnul näitavad selle aasta kolmanda kvartali andmed sarnast trendi eelmise aastaga, kus nii õnnetusjuhtumikindlustuse maksete maht kui ka väljamaksed Eesti elanike seas pidevalt kasvasid. „Õnnetusjuhtumikindlustuse maksete maht suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,4%. Hüvitisi maksti kolmandas kvartalis välja 890 000 euro eest, mis

„Keskmine Eesti mees on 40 aastat vana ja kõige rohkem on meil 35-aastaseid mehi. Populaarseim mehenimi selles vanuses on Martin,“ selgitas statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuht Terje Trasberg. Selgub, et täiskasvanud meestest 32% on kõrgharidusega, 47% keskharidusega ja 19% põhiharidusega. Kuus kümnest täisealisest Eesti mehest on isad ning neli kümnest on abielus. 100-aastaste ja vanemate seas on mehi 23, naisi 191 2023. aasta andmetest selgus, et mehed elavad tervena 56,4 aastat ning naised 59,5 aastat. „Nii meeste kui naiste puhul on tervena elatud aastate arv

Väärkohtlemise äratundmine suhtes ei ole alati kerge. Kliiniline psühholoog ja statistikaameti suhteuuringu küsitlejate toetaja Kaia Kastepõld-Tõrs selgitab, millised märgid viitavad vägivaldsele suhtele.

E-residentsuse programm on andnud välisriigi kodanikele võimaluse kasutada Eesti e-teenuseid ja siin oma ettevõtteid registreerida. Programmi sünnipäeva puhul uurisime, kui tegusad e-residentide ettevõtted on ja millistel tegevusaladel on need kõige enam kanda kinnitanud.