Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Kuidas läheb Eesti e-residentide ettevõtetel?

Blogi
Postitatud 1. detsember 2020 11:00 , juhtivanalüütikud Eve Telpt, Kaja Sõstra ja Märt Leesment

E-residentsuse programm on andnud välisriigi kodanikele võimaluse kasutada Eesti e-teenuseid ja siin oma ettevõtteid registreerida. Programmi sünnipäeva puhul uurisime, kui tegusad e-residentide ettevõtted on ja millistel tegevusaladel on need kõige enam kanda kinnitanud.

Täna, 1. detsembril 2020 tähistab e-residentsuse programm oma kuuendat sünnipäeva. Sel puhul on põhjust heita pilk tagasi ja vaadata, kuidas on e-residentidel nende aastate jooksul läinud. Kogu kuueaastast ajavahemikku ei saa küll veel arvuliselt kokku võtta, aga olemasolev statistika (1. detsembrist 2014 kuni 30. septembrini 2020) aitab saada piisava ülevaate.

Hiljuti ilmunud blogiloos „Iga viies e-resident registreerib Eestis ettevõtte“ kirjutasime, et selle aasta septembri lõpu seisuga on Eesti e-residendiks saanud umbes 73 400 välisriigi kodanikku, kes on osalenud rohkem kui 14 200 ettevõtte asutamises. E-residentide ettevõtted hakkasid Eesti ettevõtlusmaastikule tekkima tasahilju, alguses loodi vaid mõned ettevõtted kuus. Mida rohkem aga e-residente registreerus, seda enam hakkasid nad ka ettevõtteid asutama.

Mis on e-residentide ettevõtetest saanud?

Valdav osa e-residentide osalusel registreeritud ettevõtetest on endiselt alles – septembri lõpu seisuga oli ainult umbes 1000 neist kas registrist kustutatud või likvideerimisel. Märge registris ei näita aga veel ettevõtte tegutsemist, nii et nende käekäigust ülevaate saamiseks on olulisem leida märke tegevusest.

Selliseid märke võib leida iga kuu uuenevatest andmeallikatest (käibedeklaratsioon või tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon), aga ka majandusaasta aruannetest. Kui ettevõte on deklareerinud käivet, tasunud tööjõumakse, maksnud juhatuse tasu või dividende, esitanud majandusaasta aruandes info müügitulu või investeeringute kohta, siis võib järeldada, et ettevõte tegutseb.

Taolisi elumärke oleme aastate jooksul leidnud enam kui 40% ehk ligi 5900 e-residentide ettevõtte kohta. Võimalik, et tegutsevaid ettevõtteid on tegelikult olnud rohkem, kuid need ei kajastu praegu kasutatavates andmeallikates. Näiteks tuleb arvestada riikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutega, mille alusel tasub ettevõte üldjuhul maksud riiki, kus tal tulu tekib. Kui Eestis registreeritud e-residentide ettevõtted teenivad tulu või palkavad töötajaid mujal riikides, siis Eesti maksuandmeid analüüsides neid aktiivsete ettevõtete hulgast ei leia. Ettevõtete aktiivsust on küll võimalik vaadelda erinevate näitajate alusel, aga käesolevas blogis keskendume neist ühele – deklareeritud käibele. Tänu ettevõtete kiirstatistikale saab e-residentide ettevõtteid hõlpsalt kõikide ettevõtetega kõrvutada.

Mille poolest e-residentide ettevõtete käive eristub?

Esimesed e-residentide ettevõtted deklareerisid nullist suuremat käivet 2015. aasta veebruaris. Selle aasta septembriks on selliste ettevõtete arv kasvanud 2500-ni. Kui käibe deklareerijate arv on üha suurenenud, siis nende osatähtsus kõikide registrisse kantud e-residentide ettevõtete hulgas ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud.

Tänavu on igas kuus olnud käibe deklareerijaid 18–19%, eelmisel aastal oli see näitaja veidi suurem (19–20%). Väikestest muutustest hoolimata võib öelda, et igas kuus on ligi viiendik registrisse kantud e-residentide ettevõtetest käibedeklaratsiooni andmetel aktiivsed. Need ei ole aga kuust kuusse samad ettevõtted. Kui 2020. aasta septembris oli käivet deklareerinud ettevõtteid umbes 2500, siis vähemalt ühes kuus on sel aastal käive olnud 3500 ettevõttel.

Kui vaadata võrdluseks kõiki äriregistrisse kantud ettevõtteid ja nende käibedeklaratsioone, paistavad e-residentide ettevõtted silma keskmisest mõnevõrra väiksema aktiivsusega. Kõikide ettevõtete seas on tänavu igal kuul olnud nullist suurema käibe deklareerijaid vähemalt neljandik (enamikul kuudel 27–28% ettevõtetest).

 

Kokku on e-residentide ettevõtted viie aasta ja kümne kuu jooksul deklareerinud käivet 1,95 miljardi euro väärtuses. Koos ettevõtete arvu kasvuga on ootuspäraselt suurenenud ka igakuine käive. Kõrvutades e-residentide ettevõtteid kõikide Eestis käivet deklareerinud ettevõtetega, on selgelt näha erinevate tegevusalade domineerimist. Kui üldiselt annavad suurima osa käibest hulgi- ja jaekaubanduse ning töötleva tööstuse ettevõtted, siis e-residentide ettevõtete seas on esikohal hoopis info ja side valdkond. Sellele järgnevad hulgi- ja jaekaubandus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.

Viimase aasta jooksul on info ja side tegevusala andnud igal kuul vähemalt 30% e-residentide ettevõtete käibest. Kõikide ettevõtete seas on sama näitaja enamikul kuudel olnud vahemikus 4–6%. Erinevus tundub esmapilgul suur, aga see ei ole tegelikult üllatav, sest üle kolmandiku (39%) e-residentide ettevõtetest tegutseb just info ja side valdkonnas. E-residentide ettevõtted hakkavad seega vaikselt ka seda tegevusala tervikuna mõjutama. Kui 2018. aastal moodustas e-residentide ettevõtete käive ligi 3% info ja side tegevusalal deklareeritud käibest, siis 2019. aastaks oli näitaja suurenenud 5%-ni ning praeguste trendide põhjal võib tänavune osakaal juba olla 10% kandis.

 

Palju õnne e-residentsuse programmile ja sellest sündinud ettevõtetele! Samuti kõigile neile 1800–2000 inimesele, kellele on e-residentide osalusel registreeritud ettevõtted tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni andmetel viimase aasta jooksul igal kuul tööd pakkunud.

E-residentide ettevõtete ja nende maksuandmete kohta statistika tegemisel on kasutatud politsei- ja piirivalveameti, äriregistri ning maksu- ja tolliameti andmeid. Ettevõtete kiirstatistika andmed on võetud statistikaameti veebilehelt 24. novembril 2020.

E-residendi ettevõte on äriregistris registreeritud juriidiline isik, mille asutamisega on seotud vähemalt üks e-resident. E-residendi ettevõttena arvesse minemiseks peab olema täidetud kolm tingimust: 1) ettevõte on registreeritud pärast isiku e-residendiks saamist; 2) isiku roll ettevõttes on tekkinud pärast e-residendiks saamist; 3) isiku roll ettevõttes on tekkinud 90 päeva jooksul pärast ettevõtte registreerimist. E-residendi ettevõtte staatus on tähtajatu ega sõltu e-residendi edasisest seotusest ettevõttega.

Registrisse kantud e-residendi ettevõttel on kuu lõpu seisuga äriregistris staatus „registrisse kantud“, st ettevõte ei ole registrist kustutatud, likvideerimisel ega pankrotis. Ettevõtete koguarv pärineb e-äriregistri statistikast ja arvesse on võetud nii äriühingud, FIE-d kui ka välismaa äriühingu filiaalid.

Deklareeritud käibe andmed on pärit maksu- ja tolliameti käibedeklaratsioonilt (KMD). Deklaratsiooni esitavad käibemaksukohustuslased iga kuu 20. kuupäevaks eelmise maksustamisperioodi (kuu) kohta. Vormil KMD deklareeritakse maksustatavad tehingud ja toiminguid maksumäärade (20%, 9% ja 0%) kaupa. Nii ettevõtete kiirstatistikas avaldatud deklareeritud käive kui ka e-residentide ettevõtete käive on vormi ridade 1, 2 ja 3 summa.

Foto: Shutterstock