Otsingu tulemused

Mis teemad lõid peagi otsi kokku tõmbaval aastal Eesti statistikaelus kõige rohkem laineid? Sinu ees on 12 kõige rohkem tähelepanu pälvinud statistikablogi.

Täna, 17. märtsil kinnitas Vabariigi Valitsus 2016.–2020. aastal tehtavate statistikatööde loetelu. 2016. aastal teeb Statistikaamet 158 statistikatööd, mille kogumaksumus on 6,5 miljonit eurot.

Statistikaamet lisas interaktiivsesse rahvastikupüramiidi 1920. aasta näitajad ning nüüd on võimalik jälgida Eesti rahvaarvu muutust alates 1923. aastast kuni prognoosini 2050. aastal. Seega ligi 130 aasta jooksul.

Statistikaamet lisas interaktiivsesse rahvastikupüramiidi 1920. aasta näitajad ning nüüd on võimalik jälgida Eesti rahvaarvu muutust alates 1923. aastast kuni prognoosini 2050. aastal. Seega ligi 130 aasta jooksul.

Statistikaametile pidi 2012. aastal statistikaaruandeid esitama iga teine ettevõte, samas oli aruandluskoormus kõigis ettevõtete suurusrühmades väiksem kui eelmistel aastatel. Statistikaaruandeid esitas 36 474 ettevõtet (49% tegutsevatest ettevõtetest), mida oli 1700 võrra rohkem kui 2011. aastal. Aruandekohustuslaste arv suurenes koos tegutsevate ettevõtete arvu kasvuga. Statistikaametis kasutatakse aruandluskoormuse hindamiseks kahte näitajat: aruannete arv andmeesitaja kohta ja aruannete koostamiseks kulunud aeg. Et andmeesitajate koormust ühtlasemalt jaotada, kasutatakse võimaluse korral

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 168 lk Ilmus: 25.03.2015 Kvartalikiri sisaldab eri valdkondade artikleid ühiskonnas olulistel ja päevakajalistel teemadel. Iga number pakub lisaks valitud statistikauudiseid nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning diagrammid, samuti Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika tegemise põhimõtete ja metoodika kohta. Sisukord Viljandi vald stardijoonel Tartu eeslinnastumine Sotsiaalne ettevõtlus Eestis Leibkonnad ja

Statistikaameti andmetel oli 2013. aasta oktoobris naispalgatöötajate brutotunnitasu 24,8% madalam kui meespalgatöötajatel. Kõige väiksem sooline palgalõhe oli Põlva maakonnas ja kõige suurem Ida-Viru maakonnas.

Eesti kodakondsusega inimesi loendati viimasel rahvaloendusel erinevates riikides kokku ligi 60 000.

ISSN 1736-8677 ISBN 978-9985-74-566-3 Eesti keeles Formaat A6. 60 lk Ilmus: 25.05.2015 Populaarne taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eri eluvaldkondade arengust. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, haridus, kultuur, tööturg, palk, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, väliskaubandus, turism jms. Põhjalikumalt käsitletakse viimasel aastal toimunut, võrdluseks on esitatud kümne viimase aasta, samuti teiste Euroopa Liidu riikide andmed. Lisatud on geograafilisi fakte Eestist ja infot valitsussüsteemi kohta, samuti

Eelmine statistikaameti suurprojekt 2011. aasta rahvaloendus lõppes edukalt, muuhulgas püstitati isegi internetis vastanute maailmarekord (u 2/3 vastanutest). Rekordivääriline oli ka küsimustik – nii pikalt ja põhjalikult polnud seni kogu rahvastikult andmeid küsitud. Kuhu suunda tüürib järgmine loendus?