Otsingu tulemused

Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2020 Eesti rahvaarv 1 328 360 ehk 3540 inimese võrra suurem kui aasta tagasi.

Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 331 796 ehk 1728 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 272 inimest ja suri 18 587. Rändeandmetel saabus Eestisse 19 524 ja riigist lahkus 12 481 inimest.

Eestis on kõigil rahvaloendustel küsitud inimeste rahvust. Metoodika ja andmeallikate paranemise tulemusena on ka loenduste vahepealsetel aastatel rahvastiku rahvuslik koostis kindlaks tehtud. Kuidas on muutunud eestlaste ja vähemusrahvuste osakaal Eestis, uuris taasiseseisvumispäeva eel statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Rahvaloendus on inimajaloo vanim statistikatöö. Aastatuhandete vältel on muutunud loenduse metoodika ja täpsustunud selle eesmärgid. Täienenud on ka andmete loetelu, mida inimeste kohta teada soovitakse, alustades haridustasemest ja pereinfost, lõpetades elutingimuste ning omandiga. Peamine loenduse eesmärk on jäänud siiski samaks ehk soov saada teada riigi, vahel ka linna või muu piirkonna elanike arv.

Statistikaameti andmetel peatus juulis majutusettevõtetes üle 479 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 26%. Vähenes sise- ja suurenes välisturistide* arv.

Statistikaameti täpsustatud andmete alusel oli 1. jaanuaril 2020 Eesti rahvaarv 1 328 976, see on 4156 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv mullu 1302 inimese võrra, kuid positiivne rändesaldo suurendas seda 5458 inimese võrra.

Rahvaloenduse lõpuni on jäänud täpselt nädal ning inimeste andmete kogumine jätkub telefoniintervjuude vormis. Epideemia tõttu kodukülastusi rahvaloendusel sel korral ei toimu. Küll aga toimetavad küsitlejad kohustusliku juhuvalimi aadresside postkastidesse teatisi palvega elanikel rahvaloendajaga ühendust võtta.

Kas palgaralli lõpp paistab? Kui teravalt on päevakorral keskkonna hoid ja säästlikum tarbimine? Anname ülevaate teemadest, mis pälvisid möödunud kevadel Eesti statistikaelus kõige rohkem tähelepanu.

Alates 2014. aastast on Eesti e-residendiks saanud 73 400 välisriigi kodanikku. E-residentidest 20% on seotud mõne ettevõtte asutamisega ja kokku on nende osalusel Eestis registreeritud üle 14 200 ettevõtte. Vaatasime lähemalt, kust e-residendid pärit on ja millega tegelevad nende siinsed ettevõtted.

Statistikaameti andmebaasi on jõudnud pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdikud, mis aitavad jälgida riigi eesmärkide saavutamist – kus me olime aastaid tagasi ja kus praegu. Veebirakendusest Tõetamm näeb lisaks sihte tulevikuks.