Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

200 päeva stardini ehk mida peab iga Eesti inimene teadma rahvaloendusest

Kuupäev 10.06.2021
Artikkel
Täna, 10. juunil on suure rahva ja eluruumide e-loenduse alguseni jäänud täpselt 200 päeva. Eriliseks muudab loenduse see, et statistikaamet teeb selle peamiselt registritest saadud andmetega. Mida tasub veel eesootava rahvaloenduse kohta teada?

Augustis peatus majutusettevõtetes 4% rohkem välisturiste kui mullu

Kuupäev 09.10.2025
Artikkel
Augustis külastas Eesti majutusettevõtteid 240 700 välis- ja 218 500 siseturisti. Välisturiste (52%) peatus Eestis veidi enam kui siseturiste (48%). Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on sel aastal välisturistide arv suurenenud enamikel kuudel. „Mulluse augustiga võrreldes oli nüüd majutusettevõtetes välisturiste 4% enam, kuigi pandeemiaeelsest tasemest jääme veel pisut maha,“ tõdes ta. „Kuigi siseturistide arv veidi vähenes, on siseturism hästi taastunud, ületades pandeemiaeelse 2019. aasta augusti taset 8% võrra,“ lisas Laurmaa. Soomest saabus augustis Eestisse 62 400

Vaatame üle oma andmed rahvastikuregistris!

Kuupäev 30.09.2021
Artikkel
Kolme kuu pärast ehk täpsemalt 28. detsembril antakse start Eesti suureks e-loenduseks, kus kõik inimesed ja nende eluruumid loetakse üle. Selle eelduseks ja loenduse lihtsustamiseks on registrites olevate andmete koondamine. Kuigi suurema osa tööst saab teha automaatselt, ei käi kõik veel täna ühe nupuvajutusega, vaid eeldab igaühe panust.

Kas kriisist enim räsitud tegevusalad on U-kujulises taastumises?

Kuupäev 16.11.2020
Artikkel
Viiruse leviku tõkestamise meetmed on avaldanud meie majandusele arvestatavat mõju. Mõned sektorid on selle tulemusena saanud rohkem kannatada kui teised. Peamine kahju on selgelt esile kerkinud ja selle ulatus arvutamisel. Mida on aga võimalik öelda kriisist enim mõjutatud sektorite taastumisvõime kohta?

Teraviljatoodang suurenes 2024. aastal 9%

Kuupäev 29.01.2025
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul kasvatati eelmisel aastal teravilja 349 200 hektaril, millest veidi üle poole ehk 56% võttis enda alla taliteravili. „Kuigi teravilja kasvupind vähenes aastaga peaaegu 1%, oli lõplik teraviljasaak 1 303 500 tonni. Sellest 57% moodustas nisu, 24% oder, 10% kaer ja 6% rukis,“ tõi Kirs välja. Hektari kohta saadi 2024. aastal keskmiselt 3,7 tonni teravilja. Taliteravilja saagikus oli parem, keskmiselt 4,4 tonni hektarilt, samas kui suvivilja saadi 2,9 tonni hektarilt. Kaunvilja kasvatati 2024. aastal 60 400 hektaril, millest 82% võttis enda alla

Pulmahooaeg on alanud! Mida näitab värske abielude statistika?

Kuupäev 18.06.2024
Artikkel
Statistikaameti äsja avaldatud andmetest selgub, et Eesti inimesed sõlmisid mullu suvekuudel 41% kõikidest abieludest. Seejuures oli kõige populaarsem päev abiellumiseks reede, 7. juuli. Milliseid põnevaid fakte 2023. aasta abielude statistikast veel selgub?

Põllumajanduse struktuuriuuring 2023

Valdkond
Mis uuring see on? Põllumajanduse struktuuriuuringute eesmärk on pakkuda Euroopa Liidu (EL) tasemel võrreldavaid andmeid kõigi põllumajanduslike majapidamiste kohta. Põllumajanduses toodetakse peaaegu 100% toidust, see võtab enda alla umbes 40% ELi territooriumist ja umbes 40% ELi eelarvest. ELi ühine põllumajanduspoliitika on ainuke poliitika, mille elluviimist finantseeritakse pea täielikult ELi vahenditest ja see peab põhinema konkreetsetel alusandmetel. Põllumajanduse struktuuriuuringuid on EL-is korraldatud juba alates 1960. aastatest – kord iga 10 aasta järel põllumajandusloendusena ja