Otsingu tulemused

Võrreldes eelmise aasta maiga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim transpordi 10,4% ja eluasemega seotud kulutuste 5,4% kallinemine. „Transpordi hinnatõusu taga oli peamiselt bensiini 14,3% ja diislikütuse 32,3% kallinemine, eluasemekulude hinnatõusu vedasid aga elektri 9,4% ja maagaasi 19,5% kallinemine. Indeksi tõusu pidurdasid riiete ja jalatsite hinnad, mis on aastaga 3,9% langenud,“ sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika analüütik Mark Herman Ilumets. Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid mais aastaga 0,9%. „Alkohoolsete jookide 4,8% ja tubaka 16,1% hinnatõusu taga olid

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta teises kvartalis võrreldes 2022. aasta esimese kvartaliga 4,9% ning võrreldes möödunud aasta sama ajavahemikuga 18,8%.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, praegune harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Esialgsel hinnangul mõjutasid mais tarbijahindade harmoneeritud indeksit enim toit ja mittealkohoolsed joogid,“ selgitas statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski. Tarbijahinnaindeksi mai andmed avaldab statistikaamet 6. juunil. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi andmed 17. juunil. Tutvu kiirhinnanguga ka statistikaameti andmebaasis. Vaata ka hindade

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2021. aastal kokku 8,9 miljardit eurot. Võrreldes 2020. aastaga suurenes müügitulu püsivhindades 12%.

"Et luua ühiskonnas toimuvast tõetruu pilt, uurime, kuidas meie inimestel läheb,“ rääkis statistikaameti sotsiaalstatistika teenusejuht Eveli Voolens. „Nende andmete põhjal teevad poliitikud ja riigijuhid Eesti elu tulevikku puudutavaid otsuseid,“ kirjeldas Voolens. Valimisse võib sattuda igaüks Kuigi olulise osa andmetest saab statistikaamet olemasolevatest andmekogudest, siis kõiki vajalikke andmeid neis ei ole ning nii tuleb andmeid koguda ka küsitlustega. Sel aastal viib statistikaamet läbi seitse suurt isiku-uuringut, mille valimisse võib sattuda iga Eesti elanik. ”Oleme iga inimese aja

Statistikaameti analüütik Nele Saarelaid rõhutab, et uuringus osalemine on väga oluline, et saaksime mõõta Eesti ettevõtete innovaatilisust ja ka seda, mis takistavad innovatsiooni või on uuenduste puudumise põhjuseks. „Täpsemalt annavad uuringu tulemused meile ülevaate, kui palju Eesti ettevõtteid tegeleb innovatsiooniga, mis liiki uuendustegevusega ja milline on ettevõtete strateegia uuenduste väljatöötamisel, vahendite kasutamisel ja innovatsioonikoostöö tegemisel,“ selgitas Saarelaid. „Innovatsioonistatistika põhjal saab analüüsida majanduse arengusuundumusi ja langetada ühiskonda

Statistikaameti andmetel kasvas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7,4 miljardit eurot.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu augustis 762 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 9%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul kasutab amet võimalusel alati juba olemasolevaid andmeid. „Näiteks põllumajandusmaa toitainete bilanss põhineb täielikult registriandmetel. Taimekaitsevahendite statistika tegemiseks taaskasutame samuti registrite andmeid ja vajadusel ning võimalusel küsime neid tootjatelt eratarkvarade kaudu juurde ,” selgitas Peterson. Põllumajanduse struktuuriuuringus kogutakse 2026. aasta sügisel küsimustikuga juurde ainult puuduolevad andmed. „Mida paremad on registrite, sh eelkõige e-põlluraamatu andmed, seda paremini saab statistikaamet neid

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted jaanuaris 1,4% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes töötlevas tööstuses 1,8% ja mäetööstuses 3,9%. Energeetikas jäi toodang peaaegu samale tasemele, kasvades üksnes 0,2%.