Otsingu tulemused

Ettevõtjate aja säästmiseks läheb statistikaamet väliskaubanduse andmete kogumisel 2025. aastaks üle vaid ekspordi andmete küsimisele. Lihtsustatud andmekogumisele minnakse üle järkjärgult kolme aasta jooksul.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul jätkab teenuste väliskaubandus stabiilset kasvu ning jõudis 2024. aastal rekordtasemele. „Teenuste eksporti mõjutas enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste müügi kasv (459 miljoni euro võrra) ning importi reisiteenuste ostu kasv (134 miljoni euro võrra). Suurima osatähtsusega olid muud äriteenused, transporditeenused ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused. Peamised ekspordipartnerid olid mullu Soome (15% koguekspordist), Ameerika Ühendriigid (8%) ja Saksamaa (8%) ning impordipartnerid Saksamaa (8%

Majandusstatistika juhtivanalüütik Robert Müürsepp kirjutab, millise jälje on jätnud koroonakriis Eesti majandusele ja annab esmaste andmete pealt hinnangu, milliseks võivad kujuneda teise kvartali tulemused.

Põllumajandusstatistika tiimi juhtivanalüütik Ege Kirs selgitas, et piimatoodang moodustab umbes veerandi Eesti põllumajandustoodangu väärtusest ja mõjutab seega oluliselt Eesti põllumajandustootjate majandusseisu. „Eelmise aasta alguses oli piima keskmine kokkuostuhind 425,87 eurot tonni eest. Suvel oli hind tavapäraselt madalam, kuid alates juulist on see pidevalt tõusnud. 2024. aasta detsembris maksti piimatootjatele piima tonni eest juba keskmiselt 480,22 eurot,“ tõi Kirs välja. Eesti piima kokkuostuhind sarnaneb Euroopa Liidu (EL-i) riikide trendile ja sõltub suuresti olukorrast

Rahvaloenduse poolt ellu kutsutud Arvamusfestivali arutelul „Muugime andmete abil lahti rikkuse valemit“ leiti, et Eesti on oma andmemajandusega õigel teel, kuid andmekirjaoskus on kindlasti asi, millele peaks enam rõhku panema.

Lääne-Euroopa riikide kogemus näitab, et rännet ei saa vaos hoida rangete seaduste ja piirikontrolliga. Need pigem muudavad rände toimumise viise. Londoni Ülikooli teadur Stephen Scheel leiab, et Eestist on saamas sisserände riik ja Eesti peab otsustama, millist immigratsioonipoliitikat järgida ning milliseid institutsionaalseid muutusi on vaja mitmekultuurilise ühiskonna toimimiseks.

Töötuse määr oli 2017. aastal 5,8%, tööhõive määr 67,5% ja tööjõus osalemise määr 71,6%. Tööjõus osalemise määr tõusis 1,2 ja tööhõive määr 1,9 protsendipunkti. Töötuse määr langes 1 protsendipunkti. Tööhõive ja tööjõus osalemine olid püsivalt kõrged kogu 2017. aasta ja tegid viimase 20 aasta rekordeid. Endiselt vähenes mitteaktiivsete inimeste arv.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 6,7% ning võrreldes selle aasta esimese kvartaliga 2,8%.

Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia pälvis sel aastal Diana Sokurova, kes kaitses Tartu ülikoolis oma magistritööd teemal „Tervishoiutöötajate aruandluskoormuse vähendamine veereva ja kahe hetke valimidisaini abil“.