Otsingu tulemused

Statistikaameti keskkonnastatistika tiimi juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul muudab Eesti puhul selle aasta Maa päeva sõnumi eriti kõnekaks meie ökoloogilise jalajälje ületamise kuupäev (ingl Earth Overshoot Day). „Sellel aastal saabus Eesti looduse taluvuspiiri ületamise päev juba 4. märtsil. See tähendab, et alates sellest hetkest elame justkui laenatud looduse arvelt, tarbides rohkem ressursse, kui ökosüsteem suudab sama aasta jooksul taastoota,” sõnas Oras. „Inimkonnal on enneolematu võim: me suudame muuta maastikke, rajada linnu, ehitada tehnoloogiaid ja kujundada tulevikku. Ent sama võim

Pühapäeval, 10. septembril tähistatakse vanavanemate päeva. Vanavanemaid elab Eestis 339 613 ning koos moodustavad nad 25% Eesti rahvastikust. Vaatame, mida põnevat leidub statistikaameti andmetes* vanaemade ja vanaisade kohta.

Kui tuttavatega vesteldes jõuab jutt palganumbriteni, tekib tihtipeale ebamugav vaikus või kipub jutt ühtäkki väga ümmarguseks. Kas tuleb tuttav ette? Statistikaameti loodud palgarakendus on teinud kättesaadavaks palgaandmed, millele avalikkusel varem ligipääsu polnud.

Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse üheks eripäraks on asjaolu, et inimeste käest ei küsita leibkonda ja perekonda kuuluvust. Inimesed jagatakse leibkondadesse eluruumipõhiselt ehk teisisõnu moodustavad leibkonna ühes eluruumis elavad inimesed selle info järgi, mida nad on ise registritesse andnud.

Augusti lõpus käis statistikaametis külas Eesti Päevalehe Ärileht. Ülevaade sellest külaskäigust ilmus 09.09.2014. Ärilehe loal avaldame statistikablogis täismahus teksti. Riigi tähtsamad ühiskonda ja majandust puudutavad otsused tehakse just statistikaameti kogutud andmete põhjal. Statistikaameti kogutavate arvude järgi teevad oma otsuseid kõik Eesti poliitikud, ettevõtjad ja analüütikud. Kes on aga need inimesed ehk 400 ameti töötajat, kelle õlul on Eesti statistika koostamine? Kuidas saavad suurtest andmehulkadest üksikud koondarvud, mille järgi otsustatakse näiteks iga järgmise aasta

Augusti lõpus käis statistikaametis külas Eesti Päevalehe Ärileht. Ülevaade sellest külaskäigust ilmus 09.09.2014. Ärilehe loal avaldame statistikablogis täismahus teksti. Riigi tähtsamad ühiskonda ja majandust puudutavad otsused tehakse just statistikaameti kogutud andmete põhjal. Statistikaameti kogutavate arvude järgi teevad oma otsuseid kõik Eesti poliitikud, ettevõtjad ja analüütikud. Kes on aga need inimesed ehk 400 ameti töötajat, kelle õlul on Eesti statistika koostamine? Kuidas saavad suurtest andmehulkadest üksikud koondarvud, mille järgi otsustatakse näiteks iga järgmise aasta

Statistikaamet ootab veel laupäeva, 22. jaanuari jooksul kõiki Eesti inimesi täitma rahvaloenduse e-ankeeti. Seni on lühikese, kõigest viis minutit aega võtva küsimustiku põhjal üle loetud 550 000 inimest ehk loendatud on ligi 42% kogu Eesti rahvastikust.

Eelmine statistikaameti suurprojekt 2011. aasta rahvaloendus lõppes edukalt, muuhulgas püstitati isegi internetis vastanute maailmarekord (u 2/3 vastanutest). Rekordivääriline oli ka küsimustik – nii pikalt ja põhjalikult polnud seni kogu rahvastikult andmeid küsitud. Kuhu suunda tüürib järgmine loendus?

Edasi.org käis Statistikaametis uudistamas, kuidas rahvaloendus toimub. Videosaates kuuleb põnevaid fakte rahvaloenduse ajaloo kohta, saab teada mida ja miks rahvaloendusel küsitakse ning mis teeb sellel aastal toimuva rahvaloenduse veidi teistsuguseks. Rahvaloendusest räägivad rahvaloenduse projektijuht Liina Osila ning juhtivanalüütik Ethel Maasing.

Kaugtöötamine on viimastel aastatel oluliselt populaarsust kogunud. Kui kümme aastat tagasi kasutas Eestis kaugtöövõimalust kõigest 7,3% hõivatutest, siis möödunud aastal juba 28% ehk 181 600 inimest. Kaugtööd tegevaid naisi oli 2021. aastal 98 200 ja mehi 83 400.