Loe kindlasti! Möödunud kevade 5 populaarsemat statistikablogi
Kas palgaralli lõpp paistab? Kui teravalt on päevakorral keskkonna hoid ja säästlikum tarbimine? Anname ülevaate teemadest, mis pälvisid möödunud kevadel Eesti statistikaelus kõige rohkem tähelepanu.
-
Kes saab osa palgarallist?
Viimase aastaga on Eesti keskmine palk jõudsalt tõusnud – 6,9%. Nii on ka sagenenud kommentaarid: „Mina küll ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle palk on tõusnud!“ Kust leida inimesed, kelle kontole potsatab palgapäeval tõepoolest varasemast kopsakam summa? Mis on üldise keskmise palgatõusu taga? Kas palk on tõusnud, sest tööturule on tulnud uusi kõrgema palgaga töötajaid ja kadunud on madalama palgaga ametid? Või ikkagi on inimeste palgad samas töökohas tõusnud, kuid meie tuttavad lihtsalt ei kipu oma palgatõusu uudist levitama? Loe edasi siit -
Kui säästlikud veetarbijad on eestlased?
Eestis on suured veevarud ja rohkelt sademeid. Samas sõltub meie majandustegevus vägagi veest. Aastal 2019 oli Eesti suuruselt kolmas veekasutaja elaniku kohta Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide seas. Kui tootmistegevuses ja põllumajanduses kasutatava vee kogust ei saa igaüks mõjutada, siis ühisveevärgi veekasutuse kogus sõltub ka inimeste harjumustest, võimalustest ja järjest enam ka vee kui ressursi väärtustamisest. Kui palju kasutab iga päev üks Eesti elanik oma olmeks vett, loe edasi siit. - Kuhu liigub Eesti?
Statistikaameti andmebaasi jõudsid pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdikud, mis aitavad jälgida riigi eesmärkide saavutamist – kus me olime aastaid tagasi ja kus praegu. Veebirakendusest Tõetamm näeb lisaks sihte tulevikuks. Strateegia tarbeks on loodud ka uusi mõõdikuid ning mõnigi neist on nüüd hakanud numbrite keeles rääkima. Neist loe täpsemalt siit. - Kes laulavad kooris, kes kepsutavad tantsu?
Juba järgmisel aastal toimub XIII noorte laulu- ja tantsupidu ning ka 2025. aasta suur pidugi pole enam mägede taga. Eelmisel aastal oli Eestis 34 800 koorilaulu ja 21 600 rahvatantsu harrastajat. Pärast viimast, 2017. aastal toimunud noorte laulu- ja tantsupidu on nii lauljate kui ka tantsijate arv vähenenud. Kui palju ja millistes maakondades kahanes nende arv kõige rohkem, loe edasi siit. - Kas istutaksid täna puu, kui homme oleks maailma lõpp?
Eestis investeeriti 2019. aastal keskkonnakaitsesse 111,2 miljonit eurot ja 2020. aastal esialgsetel andmetel 135,1 miljonit eurot. Kas seda on palju või vähe? Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalse majanduseni „Puhas planeet kõigi jaoks“. Millele ja kui palju investeerisime Eestis 2019. aastal, loe edasi siit.