Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta jaanuaris kaupade eksport ja import jooksevhindades võrreldes 2022. aasta sama kuuga vastavalt 9% ja 1%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,5 miljardi euro ja imporditi 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli jaanuaris 127 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem, ulatudes 272 miljoni euroni.

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga 1,1% ning tõusis võrreldes eelmise aasta oktoobriga 22,5%. Mulluse oktoobriga võrreldes olid kaubad 20,5% ja teenused 26,4% kallimad.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 461 vaba ametikohta, mida on 12% vähem kui mullu samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 6000 inimese.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2011. aasta juunis eelmise aasta juuniga võrreldes püsivhindades 4%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeks tõusis 2018. aastal 2017. aasta keskmisega võrreldes 3,4%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu märtsis 891 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügitulu püsivhindades 18%.

Eesti veondusettevõtete kaubaveo maht tonnkilomeetrites kasvas 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes 8%, peamiselt rahvusvaheliste mere- ja raudteekaubavedude mahu suurenemise tõttu, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel eksporditi Eestist 2012. aastal kaupu 4% enam kui aasta varem. Kui eksport Ameerikasse ja Aafrikasse vähenes, siis Aasia-suunaline eksport suurenes 20%.

Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,6%.

Balti riikide statistikaametite andmetel oli Eesti, Läti ja Leedu kaupade eksport ja import jooksevhindades 2009. aastal märgatavalt väiksem kui aasta varem. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis on Balti regiooni tabanud raskemalt kui Euroopa Liitu tervikuna. Suurenev tööpuudus, madalamad palgad ning kesisemad laenuvõimalused on vähendanud sisetarbimist, mis omakorda on vähendanud impordimahtusid. Keeruline on olukord ka peamistel sihtturgudel, mis on kahandanud ka Balti riikide kaupade eksporti. 2009. aastal eksporditi Leedust 27%, Eestist 23% ning Lätist 19% vähem kaupa kui