Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Noorte suvel töötamine

Kuupäev 12.09.2017
Artikkel
Ootuspäraselt on töötavaid noori kõige vähem talvel ja aktiivseim töötamisperiood on suvel. Statistikaameti andmetel töötas 2016. aastal III kvartalis (juuli, august, september) 15–24-aastastest 41%, mis oli noorte puhul viimase 15 aasta kõrgeim tööhõive määr.

Töövõimetuspensionärid moodustavad kogurahvastikust 7%

Kuupäev 11.04.2014
Artikkel
2014. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 94 325 töövõimetut inimest. Statistikaameti andmetel moodustavad töövõimetud ligikaudu 7% Eesti kogurahvastikust ning 10% tööealistest (15–74-aastased). 2013. aastal võrreldes varasema aastaga vähenes töövõimetute arv esmakordselt pärast kriisi veidi. Eurostati andmetel on perioodil 2007–2012 töövõimetuspensionäride arv kasvanud Balti riikides, samuti Belgias, Austrias ning Islandil. Seevastu Ungaris, Hollandis, Poolas, Rumeenias, Rootsis ning Norras on nende arv vähenenud. Euroopa Liidu riikide seas on kõige suurema töövõimetute osatähtsusega

Keskmine brutokuupalk suurenes vaatamata keerulisele aastale

Kuupäev 03.03.2021
Artikkel
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk 2020. aastal 1448 eurot, mis on 2,9% suurem kui aasta varem. Viimati oli brutopalga aastakasv nii tagasihoidlik kümme aastat tagasi. Alates 2011. aastast on aastakasv olnud stabiilselt üle 5%, ületades mitmel korral ka 7% piiri.

Rahvaloenduse tulemused said kaante vahele

Kuupäev 28.06.2013
Artikkel
Statistikaamet esitleb täna, 28. juunil kogumikku „Pilte rahvaloendusest“, mis tutvustab 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi ning heidab valgust mõnele viimasel loendusel ilmnenud uuemale aspektile.

Keskmine palk oli suurim info ja side tegevusalal

Kuupäev 27.11.2019
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli keskmine palk kolmandas kvartalis 1397 eurot. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,2%. Keskmine brutotunnipalk oli 8,01 eurot, mis on 7% suurem kui möödunud aasta samal ajal.

Tarbijahinnaindeks

Valdkond
Tarbijahinnaindeks iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust. Tarbijahinnaindeksi arvutamiseks on esmalt vaja teada, mida keskmine eratarbija regulaarselt ostab. Seejärel grupeeritakse kulutused rahvusvahelise individuaaltarbimise klassifikaatori järgi ja arvutatakse nende osatähtsused koguindeksis, mida nimetatakse indeksi kaaludeks. Indeksi arvutamiseks on vaja valida ka kaubad ja teenused, mille hinnamuutust hakatakse jälgima. Neid nimetatakse esinduskaupadeks. Seejärel määratakse, kuidas neid hindu kogutakse ja kuidas neist tarbijahinnaindeks kokku tuleb. Tarbijahinnaindeksi

130 aastat tagasi hakati loendama Eestimaa elanikke

Kuupäev 21.12.2011
Artikkel
Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus. Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. Üliõpilased on olnud loendustel nn kehv kontingent ega ole andnud end kergesti loendajale kätte. Professor Tiit loodab, et kes siis veel, kui mitte tudengid end