Rahvaloenduse tulemused said kaante vahele

Uudis
Postitatud 28. juuni 2013, 11.00

Statistikaamet esitleb täna, 28. juunil kogumikku „Pilte rahvaloendusest“, mis tutvustab 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi ning heidab valgust mõnele viimasel loendusel ilmnenud uuemale aspektile.

Kogumikus on vaatluse all eelkõige rahvastik, selle paiknemine ja rahvuskoosseis, tööhõive, rände ning haridusega seotud teemad.

Tänasel kogumiku esitlusel keskendub Statistikaamet kahele teemale — välismaal töötajate haridustasemele ning hariduse ja sissetuleku vahelistele seostele.

Peaanalüütik Siim Krusell analüüsis kahe viimase rahvaloenduse andmete põhjal välismaal töötajaid ja tõdes, et kui 2000. aasta loendus näitas, et välismaal töötajate seas oli kõrgharidusega inimeste osatähtsus peaaegu sama, mis Eestis töötavate inimeste puhul, siis 2011. aastal olid tulemused hoopis teistsugused. „Nimelt on kõrgharidusega inimeste osatähtsus välismaal töötajate seas oluliselt langenud ning vaid 23%-l oli kõrgharidus,“ märkis Krusell. „Samas põhiharidusega inimeste osatähtsus on viimase 11 aastaga suurenenud 6%-st 16%-ni,“ lisas ta. „Välismaal töötab rohkem kõrgharidusega inimesi kui 11 aastat tagasi, ent välismaal töötajate koguarvus on aset leidnud oluline nihe sinikraede kasuks,“ selgitas Krusell. Peaanalüütik märkis, et kahe rahvaloenduse tulemuste erinevuses on olulisel määral „süüdi“ Soome tööle suundunud, keda oli 2011. aastal üle poole välismaal töötanutest. „Näiteks oli 2011. aastal oli Soomes töötanutest kõrgharidus vaid 14%-l, Soomet kõrvale jättes ulatus kõrgharidusega töötajate osatähtsus välismaal töötanutest aga 35%-ni,“ selgitas Krusell.

Juhtivstatistik Koit Meres vaatles töötajate hariduse ja sissetuleku vahelisi seoseid ning tõdes, et eelmise, 2000. aasta loendusega võrreldes on Eesti töötaja eakam ja haritum, sagedamini on ta valgekrae kui sinikrae. “On huvitav märkida, et rahvastiku haridustase on loendustevahelisel perioodil märgatavalt tõusnud — 2011. aastal oli 70% 10-aastasest ja vanemast püsielanikkonnast vähemalt keskharidusega. Põhiharidusega inimeste osatähtsus on eelmise loendusega võrreldes vähenenud peamiselt edasiõppimise, aga ka suremuse ja väljarände tõttu,” selgitas ta. Meres märkis, et kõrgem haridustase annab selge väljundi tööturul. “Kõrgema haridusega teenitakse rohkem ning sissetuleku suurendamisel on oluline üleminekukoht kõrghariduse omandamine,” ütles ta. “Kõrgharidusega inimeste töine tulu on enam kui kolmandiku suurem madalama haridusega inimeste omast.”

Kogumiku „Pilte rahvaloendusest“ esitlus ajakirjanikele toimub täna, 28. juunil kell 11.00 Statistikaameti teabekeskuses (Endla 15, I korrus).

REL 2011 tulemuste avaldamise ajakavaga saab tutvuda www.REL2011.ee.

Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist 2011 kuni 31. märtsini 2012. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.