Otsingu tulemused

Sisseränne ületas väljarännet kolmandat aastat järjest

Kuupäev 09.05.2018

Artikkel

Täpsustatud andmetel elas 2018. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 319 133 inimest, mida on 3499 inimest enam kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2017. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1759 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 5258 inimese võrra.

Täna on viimane päev e-rahvaloendusel osalemiseks

Kuupäev 31.01.2012

Artikkel

Täna, 31. jaanuaril saab viimast päeva osaleda käimasoleval rahva ja eluruumide loendusel interneti teel. Täna hommikul kella 6.00 on e-rahvaloendusel osalenud juba 56% Eesti arvestuslikust elanikkonnast.

Rahvaloendus käivitus hoogsalt

Kuupäev 01.01.2012

Artikkel

31. detsembri esimestel minutitel alanud 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus (REL 2011) käivitus hoogsalt - esimese ööpäeva jooksul täideti küsimustik internetis enam kui 26 000 inimese kohta. Internetis saab rahvaloendusel osaleda jaanuarikuu lõpuni.

Kultuur

Valdkond

Eesti inimesed on kultuurilembesed ja -huvilised. Ainuüksi laulu- ja tantsupidude traditsioon on poolteist sajandit olnud meie identiteedi kandja ning aidanud ühte hoida ka keerulistel aegadel. Tänapäeval käiakse palju kontsertidel, raamatukogus ja kultuurimälestiste juures, vaadatakse filme ja teatrietendusi, osaletakse kultuurielus ning oluline on ka rahvakultuuriharrastus. Kultuuristatistikast saab näiteks andmeid teatrite, kinode, muusika, näituste ja kirjastamise kohta. Kultuuriministeeriumi tellimusel korraldame igal kolmandal aastal kultuuris osalemise uuringu, et koguda andmeid Eesti

Tööturg

Valdkond

Tööealine rahvastik jaguneb kolmeks: töötajad ehk tööga hõivatud, töötud ja majanduslikult mitteaktiivsed. Töötajad ja töötud kokku moodustavad majanduslikult aktiivse rahvastiku ehk tööjõu. Töötav ehk hõivatu on isik, kes uuritaval ajal töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena. Hõivatu on ka töötaja, kes töötas otsese tasuta pereettevõttes, oma talus või ei teinud tööd ajutiselt. Töötu on isik, kes ei tööta kusagil, kuid otsib aktiivselt tööd ja on selle leidmise korral kohe (kahe nädala jooksul) valmis tööd alustama. Aktiivne tööotsimine on igasugune tegevus

Statistikaamet: ühes kohas püsitakse keskmiselt 20 tundi ööpäevas

Kuupäev 09.04.2020

Artikkel

Statistikaameti liikumisanalüüsist selgus, et pärast eriolukorra ja liikumispiirangute kehtestamist püsivad Eesti inimesed keskmiselt 20 tundi ööpäevas oma peamises asukohas. Lühenenud on päeval läbitav vahemaa ja vähenenud käikude arv. Koondanalüüsi korrigeerimisel selgus, et peamises asukohas viibijate arv on suurenenud 16 protsendipunkti ehk täiendavalt on paikseks jäänud hinnanguliselt ligi 200 000 inimest.

Kuidas hinnata tööturul toimuvat?

Kuupäev 08.12.2023

Artikkel

Tööturgu, nagu sõna isegi ütleb, võib kujutada lihtsustatult ette suure müügiplatsina, kus inimene ehk töövõtja müüb oma tööjõudu ja tööandja, enamasti ettevõtja, ostab seda, pakkudes vastutasuks palka. Seega kirjeldavad olukorda tööturul ühelt poolt andmed, mida kogutakse ettevõtete käest, ja teisalt need, mis saadakse üksikisikuid küsitledes. Selles blogis selgitame, kuidas hinnata tööturul toimuvat nendest kahest allikast pärit andmeid kõrvuti vaadeldes.

Ene-Margit Tiit tähistab oma 90. sünnipäeva

Kuupäev 15.04.2024

Artikkel

19.-20. aprillil tähistab prof. Ene-Margit Tiit oma 90. juubelit. Sünnipäeva auks toimub Tartu ülikooli Delta õppehoones konverents, Tartu ülikooli ajaloomuuseumis kontsert ning Tartu ülikooli raamatukogus uue raamatu esitlus.

Rahvaloendus toob rändeteemalisse teadmatusse selgust

Kuupäev 30.05.2021

Artikkel

Aasta lõpus algaval rahva ja eluruumide loendusel küsitakse muu hulgas, kas inimene on alates 2011. aastast elanud väljaspool Eestit pidevalt 12 kuud või kauem. Jaatava vastuse korral esitatakse veel mõned rändega seotud küsimused, mis annavad täpse pildi Eestis viibimise ja siit lahkumise kohta.

Eesti elanik kulutab päevas söömisele üle tunni

Kuupäev 22.09.2015

Artikkel

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel kulutavad Eesti elanikud päevas söömisele keskmiselt ühe tunni ja 21 minutit. Söögi valmistamisele kulub naistel kolm korda rohkem aega kui meestel.