Otsingu tulemused

Pikaajaliste töötute arv kasvab kiiresti. Olukord ei ole veel nii halb kui 2001. aastal, mil Venemaa kriisi mõju tagajärjel küündis pikaajaliste töötute arv Eestis 40 000ni. Kuid majandusseisak ja sellest haavatud tööturu olukord viitab pigem sellele, et 2010. aastal võib pikka aega töötust kogenud inimeste arv üheksa aasta tagustele näitajatele järele jõuda. Viimase aasta jooksul on pikaajaliste töötute ehk nende inimeste arv, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem, hüppeliselt suurenenud Eesti linnades (2,4 korda), seda eeskätt Ida-Virumaa linnades ja Tallinnas. Pikaajalise töötuse kasv

Statistikaameti andmetel peatus juunis majutusettevõtetes ligi 337 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 56%. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide* arv.

Eurostati teatel soovis Euroopa Liidus 2010. aastal ligi 8,5 miljonit osaajaga töötajat ehk 21% suurema koormusega töötada ja oli valmis võimaluse avanemisel seda ka tegema. Eestis oli selliseid osaajaga töötajaid ligi 12 000 ehk 20%. Suurim oli vaeghõivatud osaajatöötajate (st nende, kes tahaksid ja saaksid rohkem töötada) osatähtsus Lätis (65%), Kreekas (49%) ja Hispaanias (46%). Hiljuti avaldas Eurostat lisaks tavapärasele töötuse määrale kolm uut näitajat tööpuuduse analüüsimiseks. Need kirjeldavad kolme elanikkonnarühma, kelle olukord tööturul sarnaneb mitmes aspektis töötute omale, kuid

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel kulutavad Eesti elanikud päevas söömisele keskmiselt ühe tunni ja 21 minutit. Söögi valmistamisele kulub naistel kolm korda rohkem aega kui meestel.

Pikaajaliste töötute arv kasvab kiiresti. Olukord ei ole veel nii halb kui 2001. aastal, mil Venemaa kriisi mõju tagajärjel küündis pikaajaliste töötute arv Eestis 40 000ni. Kuid majandusseisak ja sellest haavatud tööturu olukord viitab pigem sellele, et 2010. aastal võib pikka aega töötust kogenud inimeste arv üheksa aasta tagustele näitajatele järele jõuda. Viimase aasta jooksul on pikaajaliste töötute ehk nende inimeste arv, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem, hüppeliselt suurenenud Eesti linnades (2,4 korda), seda eeskätt Ida-Virumaa linnades ja Tallinnas. Pikaajalise töötuse kasv

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonilt statistikaametile tulnud korraldusega luua koroonaviiruse leviku tõkestamiseks analüütiline väljund, kasutades selleks elektroonilise side anonüümseid andmeid, ei toimu reaalaja andmetel. Üksikisikute liikumismustreid ei ole planeeritud analüüsida ega polegi võimalik nende anonüümsete andmete põhjal analüüsida.

Vabariigi Valitsuse tellimusel teeb statistikaamet koos Telia, Tele2 ja Elisaga anonüümsetele mobiiliandmetele toetuvat liikumisanalüüsi. Märtsi tulemused näitavad, et 11. märtsil kehtestatud lisapiirangute järel liikumine mõnevõrra vähenes, aga viimasel 10 päeval on liikumine taas aktiivsem.

Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik andmed omavahel otseselt võrreldavad. Olulised probleemid loenduste võrdlemisel on üksi elavate inimeste arvestamine leibkonna koosseisu ja leibkonnaliikmete omavahelised sidemed. Kui palju on Eestis leibkondi? Viimase, 2000

Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa märkis, et 2019. aasta septembrile jäi turistide arv tänavu siiski 6% alla. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 20% vähem, siseturiste aga 19% rohkem kui kriisieelse rekordaasta septembris. „Käesoleva aasta septembris külastas Eesti majutusettevõtteid 153 000 välis- ja 125 000 siseturisti. Siseturistide arv on languses kolmandat kuud järjest,“ täpsustas Laurmaa. Soomest reisis Eestisse ligi 46 000 turisti ehk 30% majutuskohtades peatunud väliskülastajatest. Majutatud Läti turiste oli 17 000 (11%), Saksamaa turiste 13 000 (9%) ja Leedu turiste