Otsingu tulemused

Eesti värskendas tervet sisemajanduse koguprodukti (SKP) aegrida alates aastast 1995. Uuendati algandmeid ja tehti arvestustesse metoodilisi täiendusi.

Eelmisel aastal vaieldi ehitusturul, kas tegu on buumiga ning kas ikka tuleb see kõige-kõige aasta. Selle aasta esimene pool on olnud aga vaikne ja stabiilne.

Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 73,7%, tööhõive määr 69,5% ja töötuse määr 5,6%.

20. oktoobril tähistatava Euroopa statistikapäeva puhul on Eurostatil valminud digiväljaanne „Naiste ja meeste elu Euroopas. Statistiline portree“, mille eesmärk on võrrelda naiste ja meeste igapäevaelu. Kui palju Eesti naiste ja meeste elu sarnaneb või erineb ning kuhu paigutub Eesti teiste Euroopa Liidu riikide seas?

Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et jaanuaris mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu peamiselt toit, joogid ja automaks, seda nii detsembri kui ka eelmise aasta sama kuuga võrreldes. „Teisalt langetasid indeksit aga jaanuaris toimunud riiete allahindlused ning rahvusvahelised lennud ja puhkusereisid,“ täiendas Veski. Toidukaupadest on võrreldes 2024. aasta detsembriga enim kallinenud kala (31%), täispiim (12%) ja värske köögivili (7%). Bensiin oli jaanuaris mulluse detsembriga võrreldes 2,3% ja diislikütus 2,7% kallim. Elanike

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas SKP esimeses kvartalis 4,3%. Jooksevhindades moodustas SKP 8 miljardit eurot.

Kogu Euroopa, sh Eesti ees on mitu demograafilist proovikivi – rahvastik vananeb, tööealise elanikkonna hulk väheneb ja lapsi sünnib vähe. Üks vahend nendega toime tulemiseks on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada ning väärikalt vananeda, kindlustades, et Eesti rahvast saab suurenev rahvas. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kindlaks teha, millistesse peredesse sünnib rohkem lapsi.

Statistikaameti andmetel kasutas 2024. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtete pakutavat maismaatransporti 49,6 miljonit sõitjat, mis on peaaegu sama palju kui mullu samas kvartalis. Busse kasutas 40,9 miljonit ja ronge 2,1 miljonit sõitjat. Mõlemaga tehti 1% rohkem sõite kui eelmise aasta teises kvartalis. Trammide ja trollidega sõitmine vähenes.

Täna, 29. novembril toimuvad neljandad üle-eestilised annetamistalgud. Seda, kui helde annetaja on keskmine eestimaalane ja kui paljud meist teevad vabatahtlikku tööd, uuris lähemalt statistikaameti juhtivanalüütik Marin Tasuja.

Seoses Tartu Ülikooli projektiga „Kogenud Kooli“, uuris Statistikaamet, milline on Eesti õpetajate enda haridustase.