Otsingu tulemused

Kogu Eesti rahvast umbes viiendiku moodustavad noored (7–26-aastased). Noorte arv ja osatähtsus elanikkonnas on vähenemas. Ühelt poolt on noorte hääl ja võimalused ühiskonnas oma elu ise suunata teistest nõrgemad, teisest küljest on neile pandud palju ootusi. Noortest rääkides liigitatakse neid sageli mingisse kindlasse rühma: õpilane, töötu, väljalangeja, noor, talent, vabatahtlik jne. Ligi kolm neljandikku kuni 18-aastastest noortest õpib. Seejärel hakkab õppimisaktiivsus aasta-aastalt vähenema. Teadmuspõhise noortepoliitika elluviimiseks tehakse noorteseiret. Noorte hoidmiseks ja

Vesi on loodusvara, milleta poleks maakeral elu. Puhas põhjavesi tekib pika aja jooksul, mistõttu tuleb seda kasutada säästlikult. Inimtegevus mõjutab nii magevee puhtust kui ka kättesaadavust. Vee kvaliteeti võivad näiteks mõjutada reoveepuhastitest ja põllumaadelt vette sattuvad keemiliste ainete jäägid. Tootmise ja muu tegevuse käigus peab vältima veekogumite ning pinna- ja põhjavee saastamist, et puhas vesi oleks alati kättesaadav. Veestatistikast saab teada, kui palju tarbitakse Eestis vett; kui palju on tarbijaid, kes saavad nõuetekohast joogivett ühisveevärgist; kui suur on puhastatud

Rahvakultuur hõlmab rahva pärimuslikku ainelist ja vaimset kultuuri ning kombeid. Rahvatants, koorilaul, puhkpillimuusika ja rahvuslik käsitöö aitavad alal hoida traditsioone, harrastusteatrite ja rahvakultuuriseltside tegevus, vaimse kultuuripärandi ja pärimuskultuuriga tegelemine säilitab ning tõstab eneseteadvust. Rahvakultuuri statistikast saab teada järgmisi andmeid: kui palju meil on rahvakultuuri harrastajaid ja juhendajaid; mis maakondades on rahvakultuuri harrastamine populaarseim; kes harrastavad rahvakultuuri; kuidas rahvakultuuri harrastajad jagunevad valdkonniti; kui suur on