Otsingu tulemused

2014. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 13,7 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse puudujääk oli 1,6 miljardit eurot, mis oli 126 miljonit eurot suurem kui 2013. aastal.

2010. aasta mais suurenes kaupade eksport jooksevhindades 39% ning import 47% eelmise aasta maiga võrreldes, teatab Statistikaamet. Mais oli ekspordi ja impordi kasv selle aasta suurim.

Kuigi 2008. aasta lõpukuudel hakkas jooksevhindades järsult vähenema nii kaupade eksport kui ka import, kasvas eksport aasta kokkuvõttes varasema aastaga võrreldes 5%, samal ajal kui import vähenes 5%, teatab Statistikaamet. Väliskaubanduse puudujääk vähenes oluliselt.

Statistikaameti andmetel viisid Eesti 100 suurimast kaupade eksportijast üle poole ehk 55 eksportijat 2012. aastal välja ka teenuseid. Kümne suurema kaupade eksportija seas oli teenuste eksportijaid seitse. Kaupade re-eksportimine pakub võimalust suurendada ka teenuste väljavedu.

Eesti jaekaubanduses jääb keskmine juurdehindlus 24–25% piiresse, mis paigutab Eesti teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes kümne väikseima juurdehindlusega riigi hulka.

Statistikaameti andmetel viisid Eesti 100 suurimast kaupade eksportijast üle poole ehk 55 eksportijat 2012. aastal välja ka teenuseid. Kümne suurema kaupade eksportija seas oli teenuste eksportijaid seitse. Kaupade re-eksportimine pakub võimalust suurendada ka teenuste väljavedu.

Tarbijahinnaindeksi arvutamine, tööstustoodangu maht, keskmine brutokuupalk – nende märksõnadega tegeleb statistikaamet pea iga päev, kasutades selleks turvalisi ja tuntud statistika tegemise meetodeid. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim nihutab ameti tegemiste piire ja katsetas rakendusuuringus, kuivõrd aitab masinõppe meetod lihtsustada inimestele tülikat ja keerulist kaubakoodi määramist.

2008. aasta novembris vähenes nii kaupade eksport kui ka import jooksevhindades ligi viiendiku eelmise aasta novembriga võrreldes, teatab Statistikaamet. Viimati oli kaupade import nii madalal tasemel 2006. aasta alguses.

Eesti jaekaubanduses jääb keskmine juurdehindlus 24–25% piiresse, mis paigutab Eesti teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes kümne väikseima juurdehindlusega riigi hulka.

Statistikaameti väliskaubandustiimi juht Evelin Puura tuletab meelde, et ettevõtted ei pea enam Intrastati kauba saabumise küsimustikku esitama. „Statistikaameti klienditugi sai jaanuari andmete esitamisel palju pöördumisi, kus sooviti kauba saabumise andmeid esitada. Kinnitan, et seda enam tegema ei pea,“ rõhutas Puura. Eesti on EL-is esimene riik, kus ei tule esitada Intrastati kauba saabumise küsimustikku ja selle asemel hakatakse kasutama nende riikide andmeid, kust kaup välja saadeti. Mis muutub paremaks? Väheneb Eesti ettevõtete halduskoormus, ettevõtted ei pea enam 2025. aasta kohta