Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Andmekirjaoskus

Valdkond
Statistikaamet on Eesti suurim riikliku statistika tegija. See tähendab, et me kogume objektiivset infot oluliste ühiskonna- ja majandusnäitajate kohta – SKP-st suhtelise vaesuseni - ning teeme saadud andmed oma veebis kõigile avalikult kättesaadavaks. Lisaks on üks meie peamistest eesmärkidest andmekirjaoskuse edendamine. Sellele lehele oleme koondanud nõuanded ja lisamaterjalid, et saaksid arendada oma andmepädevust! Kuidas alustada ? Värskeimad andmeampsud leiad meie sotsiaalmeedia kanalitest ja kord kuus ilmuvast uudiskirjast. Lihtsalt kasutatavatest rakendustest saab vajaliku info kätte

Ühiskondlike lõhede analüüs

Sisuleht
Kui suur on ebavõrdsus Eestis ja kuidas see on jaotunud? Analüüsi käigus valmis 11 isikuprofiili, et ilmestada ühiskondlikke lõhesid ja ebavõrdsust Eestis. Profiili kirjeldamisel võeti arvesse nii leibkonna tüüpi ja laste arvu leibkonnas kui ka vanust, sugu, haridust, rahvust, elukohta, puudeid ja nende raskusastet, sissetulekuid, hõivet, saadud toetusi, töökoha kaugust elukohast, terviseseisundit ja eluga rahulolu.

REGREL. Mu aadress on... Eesti Vabariik!?

Kuupäev 17.09.2019
Artikkel
Eesti riiklike registrite süsteem on maailma parimate hulgas, kuid siiski pole meie lähtepositsioon 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks probleemideta. Viiendik Eesti inimestest ei ela seal, kuhu nad on registreeritud. Kuidas see loendust mõjutab ja miks on vaja täpsustada elanike elukohti?

Suhtelises vaesuses elas mullu iga kuues Eesti elanik

Kuupäev 16.12.2011
Artikkel
Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud

Koroonakriisi mõju väljendub kulukamas majutuses ja hoogsas siseturismis

Kuupäev 13.09.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetel kulutasid Eesti elanikud 2023. aastal ööbimisega välisreisidel keskmiselt rohkem kui koroonakriisieelsel perioodil. Keskmine summa, mis välisreisidele kulub, on aastatel 2018–2023 kasvanud 43%. Kuigi Eesti majutuskohtades peatunud turistide külastusarvud veel koroonaeelse tasemeni jõudnud pole, on võrreldes 2018 . aastaga märgatavalt suurenenud siseturistide osakaal.

Uus aasta toob kaasa olulised isiku-uuringud

Kuupäev 17.12.2020
Artikkel
Statistikaamet korraldab järgmisel aastal mitu suurt ja Eestile olulist uuringut. Aasta algab rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega ja kümneaastase vaheaja järel toimub ajakasutuse uuring, mis annab ülevaate, kuidas jaguneb inimeste aeg.

Tööturul on varasemast rohkem inimesi, kuid ebakindlamate töösuhetega

Kuupäev 29.12.2021
Artikkel
Esimese COVID-19 laine ja eriolukorra ajal spekuleeriti laialdaselt teemal, mida toovad piirangud endaga kaasa Eesti tööturule. Siiski loodeti pandeemia kiiret möödumist ja majanduse taastumist. 2021. aasta lõpusirgel oleme aga olukorras, kus koroonalaineid on olnud mitmeid ja vahepeal ka taastumisperioode. Seetõttu on nüüd sobilik vaadata, milline on tööturu seis pandeemiaeelse ajaga võrreldes. Selleks pani statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu kokku töötamise registri (TÖR) andmed kahe varasema aasta ning selle aasta 11 kuu kohta.

Eesti elanik eelistab olla eluruumi omanik

Kuupäev 09.02.2015
Artikkel
Viimase rahvaloenduse andmetel iseloomustab Eestit teiste Euroopa riikidega võrreldes suur koduomanike osatähtsus. 78%-l Eesti leibkondadest on vähemalt üks leibkonnaliige eluruumi omanik.