Uudis
Tule tööle
SISEKOMMUNIKATSIOONIPARTNER
Uudis
Parandatud andmed: keskmine palk oli teises kvartalis 2126 eurot
Statistikaameti parandatud andmete järgi oli 2025. aasta teises kvartalis keskmine brutokuupalk 2126 eurot, mis on 5,9% kõrgem kui 2024. aastal samal ajal.
Uudis
Milline on rändetrendide mõju Eesti rahvastikule?
Statistikaameti ja kultuuriministeeriumi eestvedamisel on valminud uus rändestatistika juhtimislaud, kust saab ülevaate Eesti rahvastikku mõjutavatest rändetrendidest ning elamislubade ja Eesti kodakondsuse saamisega seotud näitajatest.
Uudis
Statistikaamet: keskmise palga andmetes oli viga, tegeleme probleemi lahendamisega
Statistikaameti peadirektor Urmet Lee ütles, et statistikaameti täna avaldatud keskmise palga teise kvartali andmetes oli viga ja keskmise palga tõus on olnud väiksem kui esialgu hinnatud 13,8%.
Uudis
Osale uuringus, mis aitab luua parema ettevõtluskeskkonna!
Statistikaamet ootab valimisse kuuluvaid ettevõtteid kuni 15. augustini osalema innovatsiooniuuringus, mille tulemused aitavad arendada konkurentsivõimelisemat ettevõtluskeskkonda.
Blogi
Ilmus mitmekeelne taskuteatmik "Eesti. Arve ja fakte 2010"
Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eluvaldkondadest. Viimast aastat käsitletakse põhjalikumalt, muutusi kirjeldatakse kümne aasta pikkuste aegridadena. Eesti arengut võrreldakse Euroopa Liiduga.
Blogi
Eestis on elu parem kui Saksamaal 50 aasta eest?
Oi, kui kallis on Münchenis korterit üürida ja kui soodne on poes õlu! Mis sakslastel viga 18-kroonist bensiini tankida kui Eestis tuleb 3–4 korda väiksema palga eest sama summa välja käia. Kas need pole tuttavad võrdlused?
Saksa Majanduse Instituut Kölnis võrdles keskmise tunnipalga ostujõudu 1960. ja 2009. aastal. Ajalehe Der Spiegel veebileht pakub välja ka kergestimõistetava interaktiivse graafiku 15 kaubale ja teenusele.
Eestit ja Saksamaad on lihtne võrrelda, sest Eesti keskmine netotunnipalk oli 2009.
Blogi
Eestis on elu parem kui Saksamaal 50 aasta eest?
Oi, kui kallis on Münchenis korterit üürida ja kui soodne on poes õlu! Mis sakslastel viga 18-kroonist bensiini tankida kui Eestis tuleb 3–4 korda väiksema palga eest sama summa välja käia. Kas need pole tuttavad võrdlused?
Saksa Majanduse Instituut Kölnis võrdles keskmise tunnipalga ostujõudu 1960. ja 2009. aastal. Ajalehe Der Spiegel veebileht pakub välja ka kergestimõistetava interaktiivse graafiku 15 kaubale ja teenusele.
Eestit ja Saksamaad on lihtne võrrelda, sest Eesti keskmine netotunnipalk oli 2009.
Blogi
Eesti on uuendussuutlikkuselt jõudnud Euroopa Liidu liidrite selja taha
Enne 2008. aasta kriisi ei toimunud arenenud riikide tootlikkuses 10 aasta jooksul olulisi muutusi. Uued Euroopa Liidu liikmesriigid aga parandasid samal ajavahemikul tublisti oma näitajat. Ka tootlikkuse osas kehtib üldine reegel — mida madalamalt alustad, seda kiirem võib olla kasv.
Tootlikkus töötunni kohta kasvab Eestis oluliselt aeglasemalt kui SKP elaniku kohta. Teiste sõnadega, parema elujärje saavutamiseks vajame kõrgemat tööhõivet või pikemaid tööpäevi.
Blogi
Eesti on uuendussuutlikkuselt jõudnud Euroopa Liidu liidrite selja taha
Enne 2008. aasta kriisi ei toimunud arenenud riikide tootlikkuses 10 aasta jooksul olulisi muutusi. Uued Euroopa Liidu liikmesriigid aga parandasid samal ajavahemikul tublisti oma näitajat. Ka tootlikkuse osas kehtib üldine reegel — mida madalamalt alustad, seda kiirem võib olla kasv.
Tootlikkus töötunni kohta kasvab Eestis oluliselt aeglasemalt kui SKP elaniku kohta. Teiste sõnadega, parema elujärje saavutamiseks vajame kõrgemat tööhõivet või pikemaid tööpäevi.
Blogi
Elanike tarbimiskäitumine Euroopa Liidus
Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest.
Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Blogi
Elanike tarbimiskäitumine Euroopa Liidus
Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest.
Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP).