Uudis
Tule tööle
SISEKOMMUNIKATSIOONIPARTNER
Uudis
Parandatud andmed: keskmine palk oli teises kvartalis 2126 eurot
Statistikaameti parandatud andmete järgi oli 2025. aasta teises kvartalis keskmine brutokuupalk 2126 eurot, mis on 5,9% kõrgem kui 2024. aastal samal ajal.
Uudis
Milline on rändetrendide mõju Eesti rahvastikule?
Statistikaameti ja kultuuriministeeriumi eestvedamisel on valminud uus rändestatistika juhtimislaud, kust saab ülevaate Eesti rahvastikku mõjutavatest rändetrendidest ning elamislubade ja Eesti kodakondsuse saamisega seotud näitajatest.
Uudis
Statistikaamet: keskmise palga andmetes oli viga, tegeleme probleemi lahendamisega
Statistikaameti peadirektor Urmet Lee ütles, et statistikaameti täna avaldatud keskmise palga teise kvartali andmetes oli viga ja keskmise palga tõus on olnud väiksem kui esialgu hinnatud 13,8%.
Uudis
Osale uuringus, mis aitab luua parema ettevõtluskeskkonna!
Statistikaamet ootab valimisse kuuluvaid ettevõtteid kuni 15. augustini osalema innovatsiooniuuringus, mille tulemused aitavad arendada konkurentsivõimelisemat ettevõtluskeskkonda.
Blogi
Viljandimaa põhimure - vähenev ja vananev rahvastik
Käesolev lugu sai kirjutatud ajendatuna ajalehe «Sakala» veergudel toimuvast arutelust Viljandi maakonna koolivõrgu üle. Viljandi hariduselu ümberkorralduste arutelu näitab, et demograafilise olukorra tõsidus ei ole väga paljudele kohale jõudnud.
Viljandi maakonnas elas 1989. aasta rahvaloenduse ajal 65 222 alalist elanikku, 2000. aasta rahvaloenduse ajal 57 974. Statistikaameti andmetel oli mullu 1.
Blogi
Naised elavad meestest 11 aastat kauem
Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi.
2008. aasta oli Eestis oodatav eluiga Statistikaameti andmetel läbi aegade kõrgeim, ulatudes naistel 79,2 ja meestel 68,6 eluaastani. Kümne aastaga on oodatav eluiga pikenenud naistel 3,5 ja meestel nelja aasta võrra. Vaatamata tõusule on Eesti elanike eluiga lühem kui enamikus Euroopa Liidu riikides.
Blogi
Naised elavad meestest 11 aastat kauem
Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi.
2008. aasta oli Eestis oodatav eluiga Statistikaameti andmetel läbi aegade kõrgeim, ulatudes naistel 79,2 ja meestel 68,6 eluaastani. Kümne aastaga on oodatav eluiga pikenenud naistel 3,5 ja meestel nelja aasta võrra. Vaatamata tõusule on Eesti elanike eluiga lühem kui enamikus Euroopa Liidu riikides.
Uudis
Uudis
Blogi
Vaene, aga tarbimisjõuline, mittevaene, aga ilmajäetu — uued tuuled vaesuse mõõtmises
Vaesuse uurimisel on tänapäeval üha olulisemaks muutumas mitmetahuline lähenemine, kus sissetulekuvaesuse kõrval analüüsitakse ka teisi tõrjutuse tahke. Nendest üks olulisemaid on materiaalne ilmajäetus.
Inimesed, kes elavad ainelises kitsikuses ehk materiaalses ilmajäetuses, ei saa endale lubada selliseid püsikaupu, elamistingimusi või tegevusi, mis sel ajahetkel on ühiskonna liikmetele üldiselt tavapärased. Seetõttu on materiaalselt ilmajäetud inimesed ühiskonnas tavapärasest kehvema elukvaliteediga.