Reisiliiklus sadamate kaudu mullu kasvas, kaubavedu aga vähenes
Statistikaameti andmetel kasvas 2023. aastal sõitjate arv rahvusvahelistel merevedudel 12% ning peamistel riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel 5%. Sadamate kaubamaht vähenes 2022. aastaga võrreldes ligi kolmandiku.
Statistikaameti energia, transpordi, IT ja majutusstatistika tiimijuhi Piret Puki sõnul elavnes rahvusvaheline reisiliiklus märgatavalt juba 2022. aastal ja jätkas kasvamist ka eelmisel aastal. „Mullu väisas Eesti sadamaid rahvusvahelistel vedudel veidi üle 8 miljoni sõitja. Välismaalt saabus ligi 4,1 miljonit ning välismaale suundus üle 3,9 miljoni sõitja,“ täpsustas Pukk.
Soomet ja Eestit ühendavatel liinidel teenindati üle 7,2 miljoni sõitja. See on 13% enam kui eelneval aastal, kuid viiendiku võrra vähem kui 2019. aastal. Eesti ja Rootsi vahel oli aga sõitjaid võrreldes 2022. aastaga 6% rohkem, kokku veidi üle 701 000. Võrreldes 2019. aastaga liigeldi Eesti ja Rootsi vahel siiski 38% vähem. Ristluslaevadega väisas Eesti sadamaid üle 162 000 reisija, mis on 5% vähem kui 2022. aastal ja vaid veerand 2019. aasta ristlusreisijate arvust.
Peamistel Eestisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel oli eelmisel aastal sõitjaid üle 2,6 miljoni, mis on pisut enam kui 2019. aastal ning 5% enam kui 2022. aastal. Neil liinidel tehti üle 100 laevareisi rohkem kui eelneval aastal – kokku rohkem kui 17 900 reisi.
Sadamates teenindati mullu üle 3,2 miljoni sõiduki, neist rahvusvahelistel vedudel üle 2 miljoni. Laevadel veetud sõidukitest 70% olid sõiduautod ning 27% veoautod ja haagised. Eestisisestel liinidel laevadega veetud sõidukitest olid samuti 70% sõiduautod ning üle neljandiku moodustasid veoautod ja haagised.
Eesti sadamates käideldi 2023. aastal 23 miljonit tonni kaupa. Seda on 31% vähem kui 2022. aastal ning 42% vähem kui 2021. aastal, mil sadamaid läbis viimase viie aasta suurim kogus kaupa. Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2023. aastal sadamate kaubamahust 13,9 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) ligi 9,1 miljonit tonni. Transiitkauba veomaht sadamates kahanes märgatavalt ja ulatus veidi üle 4,4 miljoni tonni. Seda mõjutasid peamiselt Venemaale kehtestatud sanktsioonid ja raudteekaubaveo vähenemine. Transiitkaupa lastiti 2,9 miljonit tonni ja lossiti vaid 1,5 miljonit tonni. Merekonteinerite vedu kahanes aastaga 21%, konteinereid veeti sadamate kaudu üle 221 500 TEU*.
Enim veeti sadamate kaudu (tonnides arvestatuna) koos transporditavaid kaupu (29%), vedelaid rafineeritud naftatooteid (11%), puidust ja korgist tooteid (9%), kaevandussaaduseid (9%), metsandus ja metsavarumistooteid (8%) ning konteinerikaupu (8%).
Elektroonilise mereinfosüsteemi andmetel saabus Eesti sadamatesse välisriikide sadamatest 9094 laeva, mis on üle 600 laeva vähem kui 2022. aastal. Kõige rohkem oli segalastilaevu: 8012 (sh reisi-veeremilaevad). Sadamatesse saabus ka 322 vedellasti-, 120 puistlasti-, 148 konteineri- ja 211 kruiisilaeva ning 281 muud tüüpi laeva.
* TEU (Twenty-foot Equivalent Unit) on erimahuliste konteinerite loendamise ja konteinerilaevade või konteineriterminalide mahutavuse väljendamise standardühik. Üks 20-jalane ISO-konteiner võrdub ühe TEU-ga.
Statistika aluseks on info, mida kogutakse kvartaliküsimustikega „Merevedu,“ „Rahvusvaheline reisiliiklus sadamate kaudu“ ja „Kaubavedu sadamate kaudu“ ning elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmed.
Vaata ka transpordi valdkonnalehte.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Kai Kaljumäe
kommunikatsioonipartner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9184
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)