Elektrienergia ja maagaasi hind
Elektrienergia ja maagaasi lõpptarbimise hind äritarbijale ja kodutarbijale tarbimiskoguse järgi. | |
Ei kasutata | |
Elektrienergia ja maagaasi lõpptarbijad – äritarbijad ja kodutarbijad | |
Elektriaktsiis – riigi määratud maks, mida riik kasutab keskkonnahoiuks. Aktsiis lisandub arvetele vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisiseadusele ning see laekub riigieelarvesse. Elektrienergia kilovatt-tunni hind – sisaldab kõiki makse, mis tuleb tasuda: aktsiis pluss taastuvenergia tasu pluss võrgutasud pluss tasu tarbitud energia eest miinus mahahindlused või toetused, pluss muud kulud (võimsustasud, kauplemise kulud, arvestite rent jne). Hind ei sisalda liitumistasu ja käibemaksu. Elektrienergia kodutarbija – tarbija, kes kasutab elektrienergiat oma majapidamises eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega Elektrienergia äritarbija – juriidiline isik, kes tarbib elektrit oma tarbeks, st kõik tarbijad, välja arvatud kodutarbijad Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast Maagaasi aktsiis – riigi määratud maks, mida riik kasutab keskkonnahoiuks. Aktsiis lisandub arvetele vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisiseadusele ning see laekub riigieelarvesse. Maagaasi GJ hind (ülemise kütteväärtuse järgi) – sisaldab kõiki makse, mis tuleb tasuda: aktsiis pluss võrgutasud pluss tasu tarbitud energia eest miinus mahahindlused või toetused, pluss muud kulud (võimsustasud, kauplemise kulud, arvestite rent jne). Hind ei sisalda liitumistasu ja käibemaksu. Maagaasi kodutarbija – tarbija, kes tarbib maagaasi oma majapidamises eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega Maagaasi äritarbija – juriidiline isik, kes tarbib maagaasi oma tarbeks, välja arvatud kodutarbijad Taastuvenergia tasu – riigi määratud tasu, mille eesmärk on toetada taastuvast allikast või tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmist Eestis. Taastuvenergia tasu arvutab ja avalikustab igaks aastaks põhivõrguettevõtja Elering. | |
Ettevõte; vabatarbija | |
Elektrienergiat ja maagaasi müüvad ettevõtted ning vabatarbijad, kes ostavad elektrit elektri börsilt oma tarbeks. FREIM Majandustegevuse registrist (MTR) elektrienergia ja maagaasi müügi tegevusloaga ettevõtete loetelu; vabatarbijate nimekiri elektribörsi Nord Pool Spot veebilehelt http://www.nordpoolspot.com. | |
Kogu Eesti | |
2007–… | |
Ei ole rakendatav |
OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1952, 26. oktoober 2016, mis käsitleb Euroopa maagaasi- ja elektrihinnastatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/92/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2169, 21. november 2017, mis käsitleb Euroopa maagaasi- ja elektrihinnastatistika edastamise vormi ja praktilist korda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/1952 (EMPs kohaldatav tekst ) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/803, 17. mai 2019, Euroopa maagaasi- ja elektrihinnastatistika kvaliteediaruannete sisu käsitlevate tehniliste nõuete kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/1952 (EMPs kohaldatav tekst) MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon (OECD); rahvusvaheline energiaagentuur (IEA); Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO); Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat) |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse. |
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). | |
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Ei avaldata | |
Ei avaldata | |
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Energeetika / Energia tõhususe näitajad tabelites KE31: Maagaasi lõpptarbimise hind äritarbijale tarbimiskoguse järgi; KE32: Maagaasi lõpptarbimise hind kodutarbijale tarbimiskoguse järgi; KE33: Elektrienergia lõpptarbimise hind äritarbijale tarbimiskoguse järgi; KE34: Elektrienergia lõpptarbimise hind kodutarbijale tarbimiskoguse järgi. | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. | |
Andmed on sisendiks statistikatöödele 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“ ja 20407 „Tarbijahinnaindeks“. | |
Metoodikat kirjeldavad õigusaktid (vt "Õigusaktid ja muud kokkulepped") ning nende järgimine on kohustuslik. | |
Puuduvad |
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. | |
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium; riigikantselei; Eesti Pank | |
Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. | |
Andmeid kogutakse ja töödeldakse vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1952 26. oktoobrist 2016. |
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. | |
Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel. |
UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Vaadeldakse kõiki elektrienergiat ja maagaasi müüvaid ettevõtteid ning oma tarbeks elektrit börsilt ostvaid vabatarbijaid. Objektide arv üldkogumis varieerub aastati, jäädes vahemikku 100–150. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Ei kasutata LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata | |
Poolaasta | |
Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika poolaastaküsimustikega „Elektrienergia hind“ ja „Maagaasi hind“. | |
Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust. | |
Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse väärtuste imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. Keskmise hinna arvutamise alus on eelmise kuue kuu kaalutud keskmine hind tarbijagruppide kaupa, mida lõpptarbijad on viimase kuue kuu jooksul elektrienergia või maagaasi eest maksnud. Kaaludena kasutatakse tarbitud elektrienergia või maagaasi kogust. | |
Ei korrigeerita |