Põllumajanduse majanduslik arvepidamine

Statistikatöö eesmärk on anda sisend Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seireks ja hindamiseks. Põllumajanduse majanduslik arvepidamine on riigi põllumajanduse majandusliku olukorra, täpsemalt põllumajandusliku tulu hindamise põhivahend, mida kasutatakse ka toetuste arvutamise alusena. Põllumajanduse majanduslik arvepidamine moodustab ka rahvamajanduse arvepidamise, sh kvartaalse ja regionaalse arvepidamise olulise osa. Põllumajanduse majandusliku arvepidamise tulemused on põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava mõõdikute hulgas.

Mitmel allikal põhinev töö

Põllumajandustoodang, vahetarbimine, bruto- ja netolisandväärtus ning põhivara kulum vastava aasta ja eelmise aasta alushindades;
hüvitised töötajatele, muud tootmisega seotud maksud ja toetused, tootmisteguritulu, tegevuse ülejääk, rendid, makstud ja saadud intressid, ettevõtjatulu vastava aasta hindades;
põllumajandustoodangu ühiku väärtus tootjahindades ja alushindades;
kapitali kogumahutus põhivarasse, palgaline ja palgata tööjõud aastatööjõuühikutes.

Näitajad avaldatakse jooksva aasta ja eelneva aasta hinnas, mis võimaldab eraldi hinnata mahust ja hinnast tulenevaid muutusi.

Selles töös ei kasutata andmete kogumisel, töötlemisel ega avaldamisel ühtegi klassifikaatorit.

Põllumajandus

Aastatööühik (ATÜ) – töötamine majapidamises 12 kuu jooksul (ühe aasta jooksul) 1800 tundi, see on 225 kaheksatunnist tööpäeva

Alushind – kauba või teenuse ühiku eest ostjalt saadav hind (tootjahind), millest on lahutatud tootemaksud ja liidetud selle toote tootmise või müügi eest saadud tootetoetused

Brutolisandväärtus – põllumajanduse majandusharu toodang miinus vahetarbimine kokku

Ettevõtjatulu – tegevuse ülejääk miinus makstud rent ja makstud intressid pluss saadud intressid

Kapitali kogumahutus põhivarasse – põhivara soetused miinus realiseerimised

Netolisandväärtus – brutolisandväärtus miinus põhivara kulum

Põhivara kulum – põhivara hulka kuuluvate kaupade prognoositav kulumine ja vananemine arvestusperioodil. Põhivara kulumit ei arvestata varude ja lõpetamata toodangu, mittetoodetud vara (maa, maavarad, patenteeritud varad) ja põllumajandussaadusi tootvate loomade puhul.

Põllumajanduse majandusharu toodang – põllumajandustoodangu ja eraldamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevusalade kaupade ja teenuste toodangu summaarne väärtus

Tegevuse ülejääk – tootmisteguritulu miinus hüvitised töötajaile

Toodang – müük, tootja enda juures töötlemine, omatarbimine, naturaalne töötasu, omatoodetud põhivara, varude muutus aastas ja üksusesisene tarbimine. Põllumajandustoodangusse arvestatakse üksusesiseselt tarbitud, teise tegevusala tavaliselt mitteturustatavad tooted (taimekasvatuses toodetud loomasööt).

Tootjahind – kauba või teenuse ühiku eest ostjalt saadav hind

Tootmisteguritulu – netolisandväärtus miinus muud tootmismaksud pluss muud tootmistoetused

Vahetarbimine – kõikide tootmisprotsessis sisendina kasutatud kaupade ja teenuste väärtus, välja arvatud põhivara, mille tarbimine kirjendatakse kulumina.

Põllumajanduslik majapidamine;

põllumajanduslik väikeüksus;

põllumajandust teenindav ettevõte

Põllumajanduse majanduslik arvepidamine hõlmab kõiki põllumajanduslikke majapidamisi ja põllumajanduslikke väikeüksusi ning ka üksusi, mille põhitegevusala on põllumajandust teenindavad tegevused.

Kogu Eesti

1995–…

Ei ole rakendatav

Rahalised näitajad – euro;

kogus – tonn (t);

tööhõive – aastatööühik (ATÜ)

Aasta

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 138/2004, 5. detsember 2003, põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (EMPs kohaldatav tekst).

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.
Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Põllumajandusvaldkonna uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis põllumajanduse uudised.

Uudiste koostamine otsustatakse jooksvalt.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Põllumajandus / Põllumajanduse majanduslik arvepidamine tabelites

PM54: Põllumajandustoodang, vahetarbimine, lisandväärtus, kapitali kogumahutus vastava aasta alushindades ja põllumajanduse tööjõud ja

PM55: Põllumajandustoodang, vahetarbimine, lisandväärtus ja kapitali kogumahutus eelmise aasta alushindades.

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 371 korda.
Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed edastatakse Eurostatile vastavalt ELi õigusakti (vt "Õigusaktid ja muud kokkulepped") nõuetele. Andmeid edastatakse koos nende avaldamisega statistika andmebaasis, st kolm korda: novembris N (N = vaatlusaasta) esimene prognoos, märtsis N + 1 teine prognoos ja septembris N + 1 lõplikud andmed.

Andmed on sisendiks statistikatöödele 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“, 20405 „Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks“, 20406 „Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks“ ja 21213 „Põllumajandussaaduste arvepidamine“.

Põllumajanduse majandusliku arvepidamise metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 80 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Eurostati põllumajanduse majandusarvestuse käsiraamat: Economic accounts for agriculture manual, 2024.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 138/2004 koostatakse iga viie aasta järel aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (_Generic Statistical Business Process Model_ – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Kvaliteedi juhtimisega tegeleb kvaliteedijuht.

Eesti-siseselt on avaliku huvi peamine esindaja regionaal- ja põllumajandusministeerium. Põllumajanduse majanduslik arvepidamine on riigi põllumajanduse majandusliku olukorra, täpsemalt põllumajandusliku tulu hindamise põhivahend, mida kasutatakse ka toetuste arvutamise alusena.

Põllumajanduse majanduslik arvepidamine moodustab rahvamajanduse arvepidamise, sh kvartaalse ja regionaalse arvepidamise olulise osa.

Põllumajanduse majandusarvestusest leitav põllumajandussektori tootmisteguritulu tööjõu aastaühiku kohta võrreldes ELi keskmisega on riikliku põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PÕKA) mõõdik.

Põllumajanduse majandusarvestusest leitav tootmisteguritulu ehk tootlikkus on ÜRO eesmärkide põhjal määratav säästva arengu näitaja.

Põllumajanduse majandusarvestuse näitajad on ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 mõju- ja kontekstindikaatorite hulgas.

Põllumajanduse majandusliku arvestuse ühikuhindadega seotud infot esitatakse ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioonile FAO.

Põllumajanduse majandusarvestuse andmeid kasutatakse põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksite ja tootmise vahendite ostuhinnaindeksite ning põllumajandussaaduste koguselise arvepidamise koostamisel.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Seadusandluse (vt "Õigusaktid ja muud kokkulepped"), käsiraamatu (vt "Metoodikadokumendid") ja muude Eurostati juhistega ettenähtud nõuded on täidetud. Kõik seadusega ettenähtud näitajad on kogutud ja Eurostatile edastatud.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.

Ei ole rakendatav, kuna tegu ei ole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav, kuna tegu ei ole valikuuringuga.

Ei mõõdeta

Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb administratiivandmetel ja teiste tööde koondandmetel.

Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb administratiivandmetel ja teiste tööde koondandmetel.

Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb administratiivandmetel ja teiste tööde koondandmetel.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele koostab statistikaamet põllumajanduse majanduslikku arvepidamist koostöös regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga.

Jooksva kalendriaasta esialgsed tulemused sama aasta novembriks ja kalendriaasta teise prognoosi tulemused järgmise aasta märtsiks (T + 92 päeva) koondab regionaal- ja põllumajandusministeerium.

Kalendriaasta lõpptulemused järgneva aasta septembriks (T + 273 päeva) koondab statistikaamet.

Jooksva kalendriaasta esialgsed tulemused avaldatakse sama aasta novembriks.

Kalendriaasta lõpptulemused avaldatakse järgneva aasta septembriks (T + 273 päeva).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset metoodikat.

Põllumajandustulu näitajad on ajaliselt võrreldavad.

Üksikute toodanguliikide osas on arvestust täpsustatud:

• alates 2017. aastast on kartuli arvestust täpsustatud, mistõttu kartuli andmed ei ole varasemate aastatega detailselt võrreldavad;
• alates 2015. aastast on puukooli toodangu arvestusmetoodika muutunud, mistõttu puukoolide andmed ei ole varasemate aastatega detailselt võrreldavad;
• kuni 2014. aastani on muu taimekasvatustoodang näidatud põhuna, alates 2015. aastast on see ravim- ja maitsetaimed, muud tehnilised kultuurid jms.

PM54: Põllumajandustoodang, vahetarbimine, lisandväärtus, kapitali kogumahutus vastava aasta alushindades ja põllumajanduse tööjõud – alates 1995. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

PM55: Põllumajandustoodang, vahetarbimine, lisandväärtus ja kapitali kogumahutus eelmise aasta alushindades – alates 1995. aastast. Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Kuna põllumajanduse majandusliku arvepidamise sisendina kasutatakse teiste põllumajandusstatistika tööde andmeid, siis on arvepidamine muu põllumajandusstatistikaga sidus. Saagi/toodangu andmed pärinevad põllumajanduse tootmisstatistikast ning tööjõu andmed põllumajanduse struktuuriuuringust ja põllumajandusettevõtete majandusnäitajatest.
Lisaks kasutatakse hindade osas hinnastatistika andmeid, ekspordi osas väliskaubandusstatistika andmeid, vahetarbimise ja muude kulude osas põllumajandusettevõtete majandusnäitajate andmeid, kulumi ja kapitalimahutuste osas makromajandusstatistika andmeid ning toetuste osas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi vahendusel saadud põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) andmeid.

Ei rakendata, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Põllumajanduse majandusarvestus on sisendiks rahvamajanduse arvepidamisele ja vastupidi, seega andmed on sidusad.

Andmed on sisemiselt sidusad. Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel. Kõrgema taseme koondandmed arvutatakse detailsete andmete alusel vastavalt määratud protseduuridele.

Põllumajandustulu näitajad on arvutuslikud.

Kuna töö põhineb administratiivandmeallikate ja teiste statistikatööde andmetel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Ei arvutata

Sisendina kasutatakse järgmiste statistikatööde andmeid koondandmetena:
„Ettevõtete majandusnäitajad (kvartal)“ (tööjõud);
„Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“ (põllumajandusettevõtete müügitulu liigiti, kulud, tööjõud);
„Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks“ (ostuhinnaindeksid);
„Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks“ (tootjahinnaindeksid);
„Loomakasvatus ja lihatootmine“ (loomade arv ja kõik muutused liigiti (arvuliselt ja eluskaalus), sh veised (sh piimalehmad), sead, lambad ja kitsed, linnud; piimatoodang; munatoodang, varu ja kasutamine; mee- ja vahatoodang; villatoodang ja loomade kokkuostuhind);
„Piim ja selle kasutamise arvepidamine“ (kokkuostetud piima kogus ja hind);
„Põllumajanduse struktuuriuuring“ (tööjõud);
„Põllumajandusloendus“ (tööjõud);
„Taimekasvatus“ (põllumajanduskultuuride saak ja kasvupind);
„Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“ (kulumi ja kapitalimahutuste andmed, FISIM);
„Kaupade väliskaubandus“ (põllumajandussaaduste impordi ja ekspordi andmed);
„Tööjõu-uuring“ (tööjõud).

Kasutatakse ka administratiivandmeid. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumist saadakse toote-, tootmis- ja investeeringutoetuste koondandmed, maaelu teadmuskeskusest teravilja ja rapsi kokkuostuhindade andmed.

Aasta

Kasutatakse teiste uuringute andmeid (koondandmetena).

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumilt ja maaelu teadmuskeskuselt saadakse andmed e-postiga.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. Analüüsis kasutatavad põhilised arvutatavad näitajad on järgmised:
toodangu väärtused alushinnas arvutatakse, liites toote väärtusele selle toote tootetoetused;
brutolisandväärtus arvutatakse, lahutades põllumajanduse majandusharu toodangust vahetarbimise summa;
ettevõtjatulu arvutatakse, lahutades tegevuse ülejäägist makstud rendi ja makstud intressid ning liites juurde saadud intressid;
kapitali kogumahutus põhivarasse arvutatakse, lahutades põhivara soetustest realiseerimised;
netolisandväärtus arvutatakse, lahutades brutolisandväärtusest põhivara kulumi;
põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus arvutatakse, liites põllumajandustoodangu väärtusele eraldamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevusalade kaupade ja teenuste toodangu väärtuse;
tegevuse ülejääk arvutatakse, lahutades tootmisteguritulust hüvitised töötajaile;
tootmisteguritulu arvutatakse, lahutades netolisandväärtusest muud tootmismaksud ja liites muud tootmistoetused;
toodangu väärtus arvutatakse võimalusel, korrutades toodangu koguse hinnaga. Hind arvutatakse üldjuhul hinnaindeksi kaudu. Toodangu väärtuse hulka kuuluvad müük, tootja enda juures töötlemine, omatarbimine, omatoodetud põhivara, varude muutus aastas ja üksusesisene tarbimine. Põllumajandustoodangusse arvestatakse ka üksusesiseselt tarbitud, teise tegevusala tavaliselt mitteturustatavad tooted (taimekasvatuses toodetud loomasööt).

Ei rakendata

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita

Puuduvad