Raudteetransport

Statistika eesmärk on anda teavet sõitjate ja kaupade veo kohta raudteel.

Raudteetranspordi statistikat kasutatakse Euroopa Liidu ja Eesti transpordipoliitika arendamisel ja sisemajanduse koguprodukti arvutamisel. Kliimaministeerium kasutab sõitjate ja sõitjakäibe infot analüüsides, sh TERE programmide tulemusaruandes ja Euroopa Komisjoni struktuurifondide aruandluses. Veosekäibe infot kasutatakse transpordi ja liikuvuse arengukava eesmärgi „Raudteekaubaveo osakaal tonnkilomeetrites maanteetranspordiga võrreldes – 40%“ indikaatorina. Samuti analüüsitakse raudteekaubavedusid TERE programmis.

Raudteetranspordi andmed on sisendiks ka Eesti liikuvusmudeli arendamisel.

Kõikne küsitlus

Aasta: sõitjate- ja kaubavedu raudteel, Eestis laaditud raudteeveosed riigi järgi; ohtlike ainete vedu raudteel; konteinerite vedu raudteetranspordiga; kaubavedu raudteel kaubagrupi järgi ja rongiliiklus üleeuroopalise raudteevõrgu lõikudel (viimane alates 2025. aastast iga 5 aasta järel).

Kvartal: sõitjate- ja kaubavedu raudteel.

Riikide ja territooriumide klassifikaator;

ohtlike veoste klassifikaator (OVK);

transpordistatistika standardne kaupade klassifikaator 2007 (TSK 2007) – kasutusel alates 2009. aasta vaatlusperioodist;

Euroopa piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (NUTS)

Raudteeveoga tegelevad ettevõtted

Avalik raudtee – raudtee-ettevõtja raudteeinfrastruktuur, mille kasutamine peab olema juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste poolest diskrimineerimata tagatud kõigile raudtee-ettevõtjatele raudteeveoteenuse osutamiseks raudteeseaduses sätestatud alustel ja korras

Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast. Raudteetranspordi statistikas ei käsitleta välismaa äriühingu filiaale ja füüsilisest isikust ettevõtjaid.

Kaubagrupp – kaubad on klassifitseeritud vastavalt transpordistatistika standardsele kaupade klassifikaatorile (TSK), mille alus on Euroopa Liidu transpordistatistika standardne kaupade klassifikaator (NST)

Kaubaveomootorsõidukid (saatjaga) – ratastega kaubaveovahend, mida saab laevale või rongile sõidutada või pukseerida

Ohtlikud veosed – raudteel veetavate ohtlike kaupade liigid on määratletud ÜRO soovitustes ohtlike kaupade veo kohta. Kauba klassifitseerimine ohtlikuks on määratletud eeskirjades, mis käsitlevad rahvusvahelise ohtlike kaupade raudteevedu, tuntud ka nimetusega RID. Ohtlikeks veosteks loetakse ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale.

**Rahvusvaheline raudteevedu – raudteevedu ühes riigis asuva kauba pealelaadimise / reisijate pealetuleku või mahalaadimise/mahamineku koha ja teises riigis asuva kauba pealelaadimise / reisijate pealetuleku või mahalaadimise/mahamineku koha vahel. Mõiste võib hõlmata üht või mitut riiki läbivat transiiti. Topeltarvestuse vältimiseks peab iga riik arvet vaid oma territooriumil läbitud reisijakilomeetrite ja tonnkilomeetrite üle. Igas riigis arvutatakse kokku reisijate arv või veetud kauba kaal. Teave rahvusvahelise kauba- ja reisijateveo kohta piirkondlikul tasandil (NUTS 2).

Rahvusvaheline vedu – sõitjate või kauba kohaletoimetamine Eesti riigipiiri ületades. Reisi lähte- ja/või sihtpunkt asuvad väljaspool Eesti riigipiiri.

Raudteel veetavad transiitkaubad – kaubad, mida veetakse läbi aruannet esitava riigi teekonnal kahe punkti (laadimis- ja mahalaadimiskoha) vahel, mis ei asu aruannet esitavas riigis. Siia loetakse ka vagunid, mis tuuakse aruannet esitavasse raudteevõrku ja/või viiakse sealt välja praamiga.

Riigisisene vedu – sõitjate või kauba kohaletoimetamine Eesti piires

Sõitjakäive – mõõdetakse sõitjakilomeetrites. Üks sõitjakilomeeter vastab ühe sõitja vedamisele ühe kilomeetri kaugusele.

TEU (Twenty-foot Equivalent Unit) – standardühik erimahuliste konteinerite loendamiseks ja konteinerlaevade või konteineriterminaalide mahutavuse väljendamiseks. 20 jala pikkune ISO konteiner võrdub ühe TEU-ga, 40 jala pikkune ISO konteiner võrdub kahe TEU-ga.

Vahetusveovahendid – kaupade veoks ette nähtud mahuti, mis on optimeeritud vastavalt maanteesõiduki mõõtudele ja on varustatud teisaldusvahenditega ümberpaigutamiseks ühelt transpordiliigilt teisele, tavaliselt maantee ja raudtee vahel. Vahetusveovahendeid eristab konteineritest peamiselt see, et need on optimeeritud vastavalt maanteesõiduki mõõtmetele. Sellise veovahendi kasutamiseks raudteel on vajalik Rahvusvahelise Raudteeliidu luba. Mõned vahetusveovahendid on varustatud kokkupandavate tugijalgadega, millel need seisavad, kui need ei asetse sõidukil.

Veomaht – veomahtude hindamisel kasutatakse sõitjateveo näitajatena teenindatud sõitjate arvu ja sõitjakäivet. Kaubaveonäitajad on veetud kauba kogus tonnides ja veosekäive tonnkilomeetrites.

Veosekäive – kaubaveonäitajad on veetud kauba kogus tonnides ja veosekäive tonnkilomeetrites. Tonnkilomeeter vastab ühe tonni kauba vedamisele ühe kilomeetri kaugusele.

Ühendvedude poolhaagised (saatjata) – ratastega kaubaveovahend, mida saab laevale või rongile sõidutada või pukseerida

Üleeuroopaline raudteevõrk – koosneb kogu tavaraudteede ja kiirraudteede võrgustiku raudteedest ning muudest rajatistest, mis on ehitatud või ümber ehitatud tavaraudteetranspordi jaoks või liiklemiseks suurtel kiirustel ja sellel raudteeinfrastruktuuril liiklemiseks projekteeritud raudteeveeremist. On osa üle-euroopalisest transpordivõrgust TEN-T (Trans European Network – Transport). Raudteed: Tallinn – Tapa – Tartu, Tallinn – Tapa – Narva; Tartu – Valga, Tartu – Koidula; Valga – Koidula, Tallinn – Paldiski, Tallinna raudteeümbersõit.

Ettevõte

Raudteeveo-ettevõtted

Kogu Eesti

Sõitjate- ja kaubavedu raudteel (kvartal) 1991–...

Sõitjate- ja kaubavedu raudteel (aasta) 1991–...

Kaubavedu raudteel kaubagrupi järgi 2009–...

Eestis laaditud raudteeveosed riigi järgi 2001–…

Ohtlike ainete vedu raudteel 2002–…

Konteinerite vedu raudteetranspordiga 2003–…

Rongiliiklus üle-euroopalise raudteevõrgu lõikudel 2005–…

Sõitjatevedu raudteel (kuud) 1991–2025

Kaubavedu raudteel (kuud) 1991–2025

Kaubavedu raudteel kaubagrupi järgi (kvartalid) 2009–2024

Veondusettevõtete sõitjatevedu ja sõitjakäive transpordiliigi järgi 2001–2025

Veondusettevõtete kaubavedu ja kaubakäive transpordiliigi järgi 2001–2025

Kvartaliandmed avaldatakse eelneva kvartali, aastaandmed eelneva aasta kohta.

Ei ole rakendatav

Sõitjatevedu – tuhat sõitjat;

sõitjakäive – tuhat sõitjakilomeetrit;

kaubavedu – tuhat tonni;

veosekäive – tuhat tonnkilomeetrit;

konteinerite vedu – arv, TEU

Aasta;

kvartal

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/643, 18. aprill 2018, raudteeveo statistika kohta;

Komisjoni määrus (EÜ) nr 332/2007, 27. märts 2007, raudteeveo statistiliste andmete edastamise tehnilise korra kohta

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav Statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Andmebaasis avaldatakse riiklik statistika avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval kell 8.00.

Aasta;

kvartal

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Transport/Raudteetransport tabelites

TS1411: Eestis laaditud raudteeveosed riigi järgi;

TS1413: Ohtlike ainete vedu raudteel;

TS1414: Konteinerite vedu raudteetranspordiga;

TS1420: Sõitjate- ja kaubavedu raudteel;

TS1423: Sõitjate- ja kaubavedu raudteel (kvartalid);

TS182: Kaubavedu raudteel kaubagrupi järgi;

TS38: Rongiliiklus üleeuroopalise raudteevõrgu lõikudel.

Selle töö raames varem avaldatud, ent nüüdseks lõpetatud andmetabelid:

TS14: Kaubavedu raudteel kaubagrupi järgi (1980–2009);

TS1421: Sõitjate- ja kaubavedu raudteel (kuud);

TS183: Kaubavedu raudteel kaubagrupi järgi (kvartalid), andmeid avaldati 2009–2024;

TS184: Kaubavedu raudteel kaubagrupi järgi (2002–2008, kvartalid).

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 333 korda.

Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite ega tabeli TS1423 vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Transpordistatistikat leiab ka valdkonna lehelt.

Andmed on sisendiks statistikatöödele 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“ ja 21405 "Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)".

Andmed edastatakse Euroopa Liidu statistikaametile (Eurostat), ÜRO Euroopa majanduskomisjonile (UNECE), majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni rahvusvahelisele transpordifoorumile (OECD-ITF).

Eurostatile edastatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/643, 18. aprill 2018, raudteeveo statistika kohta ettenähtud jaotustele järgmist laadi andmeid:

a) kaubaveo aastaandmed - üksikasjalik andmeesitus (I lisa);

b) reisijateveo aastaandmed - üksikasjalik andmeesitus (II lisa);

c) kauba- ja reisijateveo kvartaliandmed (III lisa);

d) kauba- ja reisijateveo piirkondlikud andmed (IV lisa);

e) raudteevõrgu liiklusvoogude andmed (V lisa).

Käesoleva määruse kohaldamisel liigitatakse kaubad VI lisa kohaselt. Ohtlikud kaubad liigitatakse täiendavalt VII lisa kohaselt.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 49 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Transpordistatistika sõnastik (2026), mille on koostanud Eurostati, ITFi ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaatidevaheline transpordistatistika töörühm;

Raudteetranspordi statistika käsiraamat

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Kvaliteediaruanne saadetakse Eurostatile ja selle kokkuvõte avaldatakse Eurostati metaandmete lehel

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.

Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond

Siseriiklikult on andmete peamised kasutajad kliimaministeerium ja transpordiamet.

Rahvusvahelistest organisatsioonidest kasutavad transpordisektori statistikat ÜRO Euroopa majanduskomisjon (UNECE), rahvusvaheline transpordifoorum (ITF), majanduskoostöö ja arengu organisatsioon (OECD) ja Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat).

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.

Andmed vastavad rahvusvahelistele määratlustele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/643 eeskirjadele. Kasutatakse rahvusvahelist terminoloogiat (transpordistatistika sõnastik).

Alates 2025. aastast kogutakse iga viie aasta järel andmeid rahvusvaheliste kaubavedude kohta lähte- või sihtriigi NUTS2 täpsusega. Seni koguti riigi täpsusega, kuna Euroopa riigid on moodustanud suhteliselt väikese osa rahvusvahelistest kaubavedudest.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse. Küsitletud üksused on kaasatud kõikselt, juhuvalimi metoodikat ei kasutata. Andmeid ei laiendata.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Veoste kogus tonnides võib olla kajastatud topelt, sest riigisisestel vedudel võib ühte ja sedasama kaubakogust sihtpunkti vedada mitu raudtee-ettevõtet juhul, kui üks vedaja veab kaupa avalikul raudteel ja teine mitteavalikul raudteel. Seepärast on veetud kauba mahu iseloomustamiseks soovitatav kasutada veosekäive näitajat, mis väljendab kaubaveol tehtud tööde mahtu tonn-kilomeetrites.

Freimiks on majandustegevuse registri põhjal loodud loend raudtee reisijateveoloa või raudteekaubaveo tegevusloa saanud ettevõtjatest.

Kaetuse viga ei esine.

Mõõtmisvigu püütakse vältida mitmeetapiliste kontrollidega. Teavet suuremate mõõtmisvigade kohta ei ole. Küsimustikud on hoolikalt kavandatud, elektroonilisel kujul ja sisaldavad mitut aritmeetilist ja loogilist kontrolli. Võimaluse korral on andmed eeltäidetud administratiivandmetega.

Mittevastamise viga üldjuhul ei esine. Mittevastanud üksuste andmeväärtused vajaduse korral imputeeritakse.

Töötlusvigade kohta ei ole infot.

Ei ole rakendatav

Kvartaliandmed avaldatakse umbes 27 päeva pärast aruandekvartali lõppu (T + 27 päeva) ja aastaandmed vähem kui 5 kuud pärast aruandeaasta lõppu (mai alguses).

Andmed avaldatakse üks kord, vt „Ajakohasus“.

Andmed avaldatakse üks kord, vt „Ajakohasus“.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse transpordistatistika kohta käivat ühtset metoodikat.

Andmed on ajaliselt võrreldavad, sest aegreas on kasutatud ühtset metoodikat.

Ühegi tabeli aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimastes katkematutes aegridades võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Kauba- ja sõitjate veo mahuandmed on võrreldavad teiste transpordi statistikatööde samade näitajatega.

Kvartali- ja aastaandmed on omavahel sidusad.

Raudteestatistikat kasutatakse ka rahvamajanduse arvepidamises, olles sellega sidus.

Andmete sisemine sidusus on tagatud, kasutades ühtset metoodikat andmete kogumisel ja samu arvutusreegleid andmete agregeerimisel.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku: 104 tundi (2025. aasta andmed).

Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Regulaarseid revideerimisi ei toimu. Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Ei arvutata

Tegemist on kõikse küsitlusega. Uuringu üldkogumisse kuuluvad äriühingud, millele on väljastatud raudtee reisijateveoluba või kaubaveoteenuse tegevusluba. Objektide arv üldkogumis on alla 10.

Aasta;

kvartal

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse elektroonilise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika küsimustikega „Raudteeveod (aasta)“ ja „Raudteeveod (kvartal)“.

Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole.

Andmete kogumisel on rakendatud loogilised kontrollid, andmetöötluses kontrollid/võrdlused varasema perioodi andmetega. Andmetöötluses on lisaks kasutusel klassifikaatorite kontrollid.

Üksuseid üldjuhul ei imputeerita. Üksikute andmeväljade imputeerimine ja parandamine toimub vastavalt kontrollireeglitele. On rakendatud loogilised kontrollid, andmetöötluses kontrollid/võrdlused varasema perioodi andmetega.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Andmete kontrollimiseks arvutatakse vedudele keskmised veopikkused.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab täiendavate näitajate arvutamist.

Summeeritakse järgmised andmed:

• raudteel veetud ohtlikud veosed;
• raudteel konteinerites veetud kaup;
• raudteel veetud täiskonteinerite arv;
• raudteel veetud täiskonteinerite arv standardühikus;
• raudteel veetud täiskonteinerite veosekäive;
• raudteel veetud tühjade konteinerite arv;
• raudteel veetud tühjade konteinerite arv standardühikus;
• raudteel veetud sõitjate arv;
• raudteevedude sõitjakäive;
• raudteel veetud kaup;
• raudteeveoste veosekäive;
• raudteel veetud kaup riigisisesel veol;
• raudteel veetud transiitkaup;
• raudteel välismaale veetud kaup;
• raudteel välismaalt veetud kaup;
• kauba- ja reisirongide arv üleeuroopalises raudteevõrgus;
• kaubarongide arv üleeuroopalises raudteevõrgus;
• reisirongide arv üleeuroopalises raudteevõrgus.

Üldjuhul imputeerimist ei toimu (määr 0%).

Ei korrigeerita

Ei ole rakendatav

Puuduvad