Ettevõtete baromeetrid | Statistikaamet

EESMÄRK

Ettevõtete baromeetrite uuringuga jälgitakse ehitus-, tööstus-, kaubandus- ja teenindussektori ettevõtete äritegevuse arengut ning seda mõjutavaid tegureid. Kogutud andmete põhjal saab hinnata majanduse olukorda Euroopa Liidu liikmesriigiti, liidus üldiselt ja euroala tasandil. Igale sektorile koostatakse kindlustunde näitaja. Ettevõtete kindlustunde näitajad on osa Euroopa Komisjoni majandususaldusindeksist.

UURINGU LIIK

Tõenäosuslik valikuuring

STATISTIKA ESITUS

Andmete kirjeldus (S.3.1)

Uuringut tehakse kõikides Euroopa Liidu riikides. Uuringuga kogutakse andmeid ehitus-, kaubandus-, teenindus- ja tööstusvaldkonna ettevõtetelt. Peamised näitajad on ettevõtete äritegevuse areng ja seda mõjutavad tegurid, muutused tööhõives, ettevõtete ootustes ja majanduskeskkonna ebakindluses nii riigi kui ka Euroopa Liidu tasandil.

Kasutatud klassifikaatorid (S.3.2)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)

Kaetud sektorid (S.3.3)

Uuringuga on kaetud järgmiste tegevusvaldkondade ettevõtted:

- töötlev tööstus (EMTAK C);

- ehitus (EMTAK F);

- mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont (EMTAK G45);

- jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad (EMTAK G47);

- veondus ja laondus (EMTAK H);

- majutus ja toitlustus (EMTAK I);

- info ja side (EMTAK J);

- finants- ja kindlustustegevus (EMTAK K);

- kinnisvaraalane tegevus (EMTAK L);

- kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (EMTAK M);

- haldus- ja abitegevused (EMTAK N);

- kunst, meelelahutus ja vaba aeg (EMTAK R);

- muud teenindavad tegevused (EMTAK S).

Mõisted ja määratlused (S.3.4)

Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust), välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast. Ettevõtluse lühiajastatistikas käsitletakse ainult 20 või enama hõivatuga välismaa äriühingute filiaale ja füüsilisest isikust ettevõtjaid. Statistiline üksus on ettevõte.

Ehitusettevõtete kindlustunde indikaator – tellimuste seisu ja töötajate arvu prognoosi saldode aritmeetiline keskmine

Jaekaubandusettevõtete kindlustunde indikaator – praeguse äritegevuse (müügi) hinnangu, äritegevuse (müügi) prognoosi ja kaubavarudele antud hinnangu (viimane arvestatakse pöördmärgiga) saldode aritmeetiline keskmine

Teenindusettevõtete kindlustunde indikaator – teenuste müügi, nõudluse ja nõudluse prognoosi saldode aritmeetiline keskmine

Tööstusettevõtete kindlustunde indikaator – ettevõtete toodangu prognoosi, üldnõudluse ja valmistoodete varu hinnangute (viimane arvestatakse pöördmärgiga) saldode aritmeetiline keskmine

Majandususaldusindeks – Euroopa Komisjoni koostatud koondindikaator, mis mõõdab ettevõtjate ja tarbijate hinnanguid majanduse olukorrale viies sektoris (ehitus, jaekaubandus, teenindus, tööstus, tarbijad) ning mille eesmärk on peegeldada majanduse üldist olukorda ja prognoosida majanduskasvu

Saldo – positiivsete ja negatiivsete vastusevariantide osakaalu vahe, mida mõõdetakse protsendipunktidena vastuste koguarvust

Statistiline üksus (S.3.5)

Ettevõte

Statistiline üldkogum (S.3.6)

Üldkogumisse kuuluvad ettevõtted, mille põhitegevusala on töötlev tööstus, ehitus, mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont, jaekaubandus, veondus ja laondus, majutus ja toitlustus, info ja side, finants- ja kindlustustegevus, kinnisvaraalane tegevus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, haldus- ja abitegevused, kunst, meelelahutus ja vaba aeg ja muud teenindavad tegevused.

Vaadeldav piirkond (S.3.7)

Kogu Eesti

Ajaline kaetus (S.3.8)

Mai 2026–…

Andmed avaldatakse jooksva kuu kohta kuu lõpus.

Baasperiood (S.3.9)

Ei ole rakendatav

MÕÕTÜHIK

Saldo – protsendipunkt

VAATLUSPERIOOD

Kuu

ÕIGUSLIK ALUS

Õigusaktid ja muud kokkulepped (S.6.1)

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Komisjoni otsus "15 November 1961 Commission decision C(1997)2241 of 15 July 1997 (https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/bcs/legis/bcs-decision-c(1997)2241_en.pdf) and presented in Commission Communications C(2000)770 of 29 November 2000, C(2006)379 of 12 July 2006, SEC(2012)227 of 4 April 2012 and C(2016)6634 of 20 October 2016".

Andmete jagamine (S.6.2)

Ei jagata

KONFIDENTSIAALSUS

Konfidentsiaalsuspõhimõtted (S.7.1)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemine (S.7.2)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

AVALDAMISPÕHIMÕTTED

Avaldamiskalender (S.8.1)

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Viide avaldamiskalendrile (S.8.2)

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Andmete kättesaadavus (S.8.3)

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

LEVITAMISSAGEDUS

Kuu

KÄTTESAADAVUS

Pressiteated (S.10.1)

Avaldatakse vastavalt vajadusele.

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Väljaanded (S.10.2)

Ei avaldata

Andmebaas (S.10.3)

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis 26. mail kell 8:00.

Andmetabelite vaatamiste arv (S.10.3.1)

Ei ole rakendatav, kuna esimest korda avaldab statistikaamet neid andmeid 2026. aasta maikuus.

Üksikandmete kättesaadavus (S.10.4)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Muu levitamine (S.10.5)

Euroopa Komisjonile edastatakse isikustamata üksikandmed ja koondandmed iga kuu 7 tööpäeva enne aruandekuu lõppu. Andmed edastatakse EDAMISe keskkonna kaudu.

Samuti kajastatakse uuringu tulemusi Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi (DG ECFIN) andmebaasis ning Eurostati andmebaasis.

Metaandmete vaatamiste arv (S.10.5.1)

Ei ole rakendatav, kuna esimest korda avaldab statistikaamet neid andmeid (ja seega ka metaandmeid) 2026. aasta maikuus.

Metoodikadokumendid (S.10.6)

Euroopa Komisjoni tarbija- ja ettevõtete baromeetrite metoodika

Kvaliteedidokumendid (S.10.7)

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

KVALITEEDIJUHTIMINE

Kvaliteedi tagamine (S.11.1)

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Kvaliteedi hindamine (S.11.2)

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

ASJAKOHASUS

Tarbijate vajadused (S.12.1)

Uuringu põhitellija on Euroopa Komisjon ja seda korraldatakse rahvusvaheliselt.

Riigiasutused kasutavad uuringute tulemusi fiskaal- ja maksupoliitika otsuste tegemisel, pangad hindavad nende alusel ettevõtete laenuvõtmisvalmidust ja investeerimisjulgust ning ettevõtted kavandavad müügi-, hinnastamis- ja turundusstrateegiaid. Samuti kasutatakse uuringute tulemusi majandusanalüüsides ja -prognoosides ning teadustöös.

Tarbijate rahulolu (S.12.2)

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Ettevõtete baromeetrite puhul ei ole veel võimalik tarbijate rahulolu hinnata, kuna statistikaamet korraldab seda uuringut alates 2026. aasta maist.

Andmete täielikkus (S.12.3)

Uuringut tehakse Euroopa Liidu ühisprogrammi „Joint Harmonised EU Programme of Business and Consumer Surveys“ alusel kõikides Euroopa Liidu riikides ühtse metoodika järgi, et tagada tulemuste võrreldavus.

Kõik nõutud andmed on kogutud, arvutatud ja Euroopa Komisjonile edastatud. Statistikaameti andmebaasis kõiki andmeid ei avaldata, osaliselt konfidentsiaalsuse tõttu.

Andmete täielikkuse määr (S.12.3.1a)

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

TÄPSUS JA USALDUSVÄÄRSUS

Andmete üldine täpsus (S.13.1)

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.

Valikuviga (S.13.2)

Ei arvutata

Valikuviga – indikaatorid (S.13.2.1a)

Ei arvutata

Valikust sõltumatu viga (S.13.3)

Valikust sõltumatuid vigu püütakse vähendada, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi.

Kaetuse viga (S.13.3.1)

Uuringu freim on majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest ettevõtetest.

Kuna freim põhineb registriandmetel, on uuringu ala- või ülekaetus minimaalne.

Ülekaetuse määr (S.13.3.3.1)

Ei arvutata

Mõõtmisviga (S.13.3.2)

Teavet suuremate mõõtmisvigade kohta ei ole.

Mittevastamise viga (S.13.3.3)

Ei arvutata

Üksikule küsimusele mittevastamise määr (S.13.3.3.2a)

Ei arvutata

Töötlusviga (S.13.3.4)

Kaalumised tehakse väljatöötatud metoodika kohaselt. Kaalumine toimub iga kuu.

Mudeli oletuse viga (S.13.3.5)

Ei ole rakendatav

AJAKOHASUS JA ÕIGEAEGSUS

Ajakohasus (S.14.1)

Andmed avaldatakse statistikaameti andmebaasis iga kuu 5 tööpäeva enne aruandekuu lõppu. Konkreetne avaldamiskuupäev tehakse teatavaks eelneva aasta 1. oktoobril statistikaameti avaldamiskalendris.

Esmaste tulemuste viitaeg (S.14.1.1)

Andmed avaldatakse statistikaameti andmebaasis üks kord: iga kuu 5 tööpäeva enne aruandekuu lõppu.

Lõplike tulemuste viitaeg (S.14.1.2a)

Andmed avaldatakse statistikaameti andmebaasis üks kord: iga kuu 5 tööpäeva enne aruandekuu lõppu.

Õigeaegsus (S.14.2)

Ei ole võimalik hinnata, kuna esimest korda avaldab statistikaamet neid andmeid 2026. aasta maikuus.

Andmete avaldamise õigeaegsus (S.14.2.1a)

Ei ole võimalik hinnata, kuna esimest korda avaldab statistikaamet neid andmeid 2026. aasta maikuus.

VÕRRELDAVUS JA SIDUSUS

Geograafiline võrreldavus (S.15.1)

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega.

Ajaline võrreldavus (S.15.2)

Statistikaamet korraldab ettevõtete baromeetrite uuringut alates 2026. aasta maist. Varem korraldas uuringut Eesti konjunktuuriinstituut.

Võrreldavate aegridade pikkus (S.15.2.1a)

Esimest korda avaldab statistikaamet ettevõtete baromeetrite uuringu andmeid 2026. aasta maikuus.

Valdkonnaülene sidusus (S.15.3)

Otsene seos teiste valdkondadega puudub.

Sidusus – lühemate perioodide statistika ja aastastatistika (S.15.3.1)

Ei ole rakendatav

Sidusus – rahvamajanduse arvepidamised (S.15.3.2)

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Sisemine sidusus (S.15.4)

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui ka andmete agregeerimisel.

KULUD JA KOORMUS

Statistikaameti Euroopa Komisjoni „Business and Consumer Surveys Programme’i“ kutsele esitatud taotluse kogumaksumus perioodiks 1.05.2026–30.04.2027 on 340 460,88 eurot. Sellest ettevõtete baromeetrite uuringu osa on 144 244,84 eurot.

ANDMETE REVISJON

Andmete revisjoni põhimõtted (S.17.1)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Andmete revisjoni praktika (S.17.2)

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel.

Regulaarseid revideerimisi ei tehta.

Andmete revisjoni keskmine suurus (S.17.2.1a)

Ei arvutata

STATISTILINE TÖÖTLEMINE

Lähteandmed (S.18.1)

Tegemist on tõenäosuslikul valimil põhineva uuringuga. Ettevõtete baromeetrite uuringus osalejad valitakse majandusüksuste statistilisest registrist. Väljavõtuviis on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik tegevusala ja hõivatute arvu järgi.

Ettevõtete baromeetrite uuringuid on neli: ehitus-, tööstus-, kaubandus- ja teenindussektori ettevõtetele.

Ehitusettevõtete puhul moodustatakse juhuvalim majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest, kelle põhitegevusala kuulub EMTAKi 2008. aasta versiooni järgi jakku F „Ehitus“ ja kelle hõivatute arv oli 10 või enam. Valimi suurus on 165 ettevõtet.

Kaubandusettevõtete puhul moodustatakse juhuvalim majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest, kelle põhitegevusala kuulub EMTAKi 2008. aasta versiooni järgi osadesse G45 „Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont“ ja G47 „Jaekaubandus“ ning kelle hõivatute arv oli 10 või enam. Valimi suurus on 175 ettevõtet.

Teenindusettevõtete puhul moodustatakse juhuvalim majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest, kelle põhitegevusala kuulub EMTAKi 2008. aasta versiooni järgi jagudesse H „Veondus ja laondus“, I „Majutus ja toitlustus“, J „Info ja side“, K „Finants- ja kindlustustegevus“, L „Kinnisvaraalane tegevus“, M „Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus“, N „Haldus- ja abitegevused“, R „Kunst, meelelahutus ja vaba aeg“ ja S „Muud teenindavad tegevused“ ning kelle hõivatute arv oli 5 või enam. Valimi suurus on 720 ettevõtet.

Tööstusettevõtete puhul moodustatakse juhuvalim majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest, kelle põhitegevusala kuulub EMTAKi 2008. aasta versiooni järgi jakku C „Töötlev tööstus“ jaotisesse ja kelle hõivatute arv oli 10 või enam. Valimi suurus on 390 ettevõtet.

Andmete kogumise sagedus (S.18.2)

Kuu

Andmete kogumine (S.18.3)

Selles uuringus kogutakse andmeid veebiküsimustikuga, millele saab vastata kuu esimesest tööpäevast kuni 14. kuupäevani (k.a).
Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimis olevatele ettevõtetele e-kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, millal saab küsimustikule veebis vastata.

Andmekogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse LimeSurvey rakendust. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Selle töö raames kogutakse andmeid kuuküsimustikega 1510 "Ehitusbaromeeter", 1511 "Kaubandusbaromeeter", 1512 "Teenindusbaromeeter" ja 1513 "Tööstusbaromeeter".
Uuringule saab vastata nii eesti, vene kui ka inglise keeles.
Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole. Seetõttu tehakse klienditoele ja ka andmehõive tiimile enne uuringu algust koolitus, kus räägitakse uuringu sisust ja vaadatakse küsimustik koos läbi.

Andmete valideerimine (S.18.4)

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Sisendandmete loogilist seotust kontrollitakse vastavalt kvaliteedinõuetele: kontrollitakse sisemist sidusust, kontrollitakse üldkogumi kaetust ja vastamismäära.

Andmeid valideeritakse ka Euroopa Komisjoni nõuete kohaselt, andmed läbivad loogilised kontrollid EDAMISe kaudu saatmisel.

Andmete koostamine (S.18.5)

Puuduvate andmete korral andmeväärtused imputeeritakse (ehk asendatakse) varasemate andmete põhjal vastavalt etteantud eeskirjadele. Ühe ettevõtte andmeväärtusi imputeeritakse järjestikku kuni 3 kuud.

Ettevõtete baromeetrite uuringus arvutatakse statistilistele üksustele kaalud, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile.

Arvutatakse muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks.

Imputeerimise määr (S.18.5.1)

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.

Aruande koostamise hetkel ei ole võimalik imputeerimise määra hinnata, kuna andmete esimesel kogumisel ja avaldamisel imputeerimist ei toimu (puuduvad varasemad andmed, mille põhjal seda teha).

Korrigeerimine (S.18.6)

Ei korrigeerita

Sesoonne korrigeerimine (S.18.6.1)

Ei korrigeerita

MÄRKUSED

Kuni 2026. aasta aprillini korraldas ettevõtete baromeetrite uuringut Eesti konjunktuuriinstituut.