Esialgsetel andmetel rändas 2009. aastal Eestist välja 4647 inimest ja Eestisse immigreerus 3643 inimest, teatab Statistikaamet. Alates taasiseseisvumisest on Eesti väljaränne ületanud sisserännet.
2010. aasta IV kvartalis vähenes töötute arv 93 000-ni ja töötuse määr 13,6%-ni, teatab Statistikaamet. Aasta keskmine töötute arv oli mullu Eesti taasiseseisvusaja suurim.
Kaupade eksport suurenes 2018. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 17% ja import 20%, teatab Statistikaamet. Esmakordselt ületas eksport 1,3 miljardi ja import 1,5 miljardi piiri. Enim mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (lahusti, mootorikütus, kütuselisandid, põlevkivikütteõli) ekspordi ja impordi suurenemine.
Kaupade eksport vähenes septembris võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3% ja import kasvas 3%. Kui esimeses kahes kvatalis eksport kasvas, siis kolmandas kvartalis on toimunud vähenemine 2% võrra, teatab statistikaamet.
Immigrantrahvastiku uuringust selgub, et immigrandi ametialast kuuluvust ja karjääri mõjutab rohkem eesti keele oskus kui päritolu, teatab Statistikaamet.
Esialgsetel andmetel tootsid tööstusettevõtted 2017. aastal 8% rohkem toodangut kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Toodangu maht suurenes energeetikas, mäetööstuses ja töötlevas tööstuses.
Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 2,0%, teatab Statistikaamet.
Statistikaameti andmetel kasvas 2015. aastal Eesti viljapuu ja marjapõõsastest 3500 hektarit koduaedades ja 3000 hektarit põllumajanduslike majapidamiste istandustes. Kui enamik viljapuudest ja marjadest on pigem koduaiakultuurid, siis suurem osa maasikatest, mustsõstardest ja astelpajust kasvab istandustes.
Eesti elanik tarbib päevas 188 grammi kartulit, Läti ja Leedu elanikud aga vastavalt 274 ja 234 grammi, teatab Statistikaamet. Nii selgub Euroopa riikide toidutarbimist kajastava andmebaasi DAFNE (Data Food Networking) põhjal, mis alates tänavu sügisest sisaldab ka Eesti andmeid.