Otsingu tulemused

Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul iseloomustab eelmise aasta tööturgu 2023. aastal alanud langustrendi pidurdumine. Võttes aluseks tööturu kiirstatistika ja võrreldes 2023. ja 2024. aasta viimast päeva, on näha, et kehtivaid töösuhteid oli töötamise registris 2024. aasta lõpus 738 tuhat, mida on 1300 võrra vähem kui aasta varem. Rootalu sõnul on langus aga märkimisväärselt väiksem kui aastatel 2022–2023, kui töösuhete arv vähenes üle kümne korra rohkem ehk 15 000 võrra. „Me näeme töösuhete arvu languse pidurdumist. Samas tõuseb esile, et viimase viie aasta võrdluses suudab 2024

Statistikaameti andmetel suurenes piima tootmine 2023. aastal võrreldes eelneva aastaga 5%, mis on viimase 31 aasta rekord. Keskmine piimatoodang lehma kohta kasvas 5% ning Eesti piimalehmade produktiivsus on tõusnud Euroopa Liidu (EL-i) absoluutsele tipptasemele.

Statistikaameti andmetel toodeti eelmisel aastal Eestis 178,7 miljonit muna, mida on 6% rohkem kui aasta varem. Kokku tarbiti mune 324,8 miljonit ehk 238 tükki iga elaniku kohta. Seega ületab tarbimine ligi kahekordselt toodangut ja umbes iga teine söödud muna on kodumaine.

Statistikaameti andmetel vähenes liha tootmine 2023. aastal võrreldes eelneva aastaga 5%. Kahanenud on ka enamiku põllumajandusloomade, sh veiste, lammaste ja kitsede arv. Samuti on viimastel aastatel veidi vähenenud liha tarbimine.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika värsked andmed näitavad, et üldarvuna oli novembri lõpus Eestis kehtivaid töösuhteid oktoobrist rohkem. Viimase kuuga on töösuhete arv kõige rohkem langenud töötlevas tööstuses, eelkõige puidutöötlemise* ja mööblitootmise alal.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes 4,9%, teatab Statistikaamet. 2017. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes 5,0%.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas SKP teises kvartalis 0,6%. Jooksevhindades moodustas SKP 9 miljardit eurot.

Varasematel aastatel vedas Eesti majanduskasvu sisetarbimine. 2017. aastal tulenes kasv aga juba mitmest valdkonnast. Eesti majanduskasv oli üks kiiremaid Euroopa Liidus. Pärast aastaid kestnud langust hakkasid paranenud majanduskliimas suurenema ka investeeringud, mis ilmestasid ettevõtjate positiivset meelestatust tuleviku suhtes.

Möödunud aastal loodi 63% kogulisandväärtusest Harjumaal, viimased kümme aastat on see näitaja püsinud stabiilne. Lisandväärtust luuakse jätkuvalt enim teeninduses.